- OMX Baltic−0,01%319,49
- OMX Riga0,52%982,54
- OMX Tallinn0,05%2 229,77
- OMX Vilnius−0,13%1 508,72
- S&P 500−0,22%7 801,77
- DOW 30−0,66%51 179,87
- Nasdaq −0,22%27 538,69
- FTSE 100−0,79%10 458,5
- Nikkei 225−0,74%69 517,49
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,82
- OMX Baltic−0,01%319,49
- OMX Riga0,52%982,54
- OMX Tallinn0,05%2 229,77
- OMX Vilnius−0,13%1 508,72
- S&P 500−0,22%7 801,77
- DOW 30−0,66%51 179,87
- Nasdaq −0,22%27 538,69
- FTSE 100−0,79%10 458,5
- Nikkei 225−0,74%69 517,49
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvarahaldaja: kliendile pole mõtet kurta palgasurvet
Sarnaselt turvaettevõtetele on ka kinnisvarahalduse firmad kimpus palgasurvega, mis sööb kasumit. Hintsovi sõnul ei saa aga selle taha lõputult pugeda.
"Ärikinnisvara omanikele ehk meie klientidele on kõige olulisem see, kuidas üürnik ennast majas tunneb. Kui kunagi käis põhivõitlus üürihinna eest ja kaubeldi mõne euro üle, siis viimasel ajal on ka üürnikud muutunud targaks," rääkis Hintsov, kes on ühtlasi MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liige.
Siinkohal soovitab Hintsov uurida juba enne üürilepingu sõlmimist kõigi kõrvalkulude kohta ja panna lepingusse täpselt kirja, mille eest maksma hakatakse. "Vahel võib olla nii, et võidad küll üürihinnas mõne sendi, kuid maksad kõrvalkuludena palju rohkem," andis Hintsov ettevõtjatele nõu.
Käive rühib tasapisi ülesmäge
Äripäeva infopanga koostatud kinnisvarahalduse konkurentsiraportist selgub, et sektori ettevõtetel läheb viimasel ajal hästi – mullu kasvas ettevõtete kogukäive ligi 10% ja nelja aastaga ulatub kasv 25%ni.
Kuula täispikka intervjuud Janek Hintsoviga alates 36.00.
Hintsovi sõnul on Eesti kinnisvarahalduse ettevõtted olnud väga tublid, hoolimata sellest, et neid sageli tähele ei panda. "Meie sektori teenused on sellised taustateenused ja ma ei hõiska hommikul, et tore, et soe vesi või elekter on olemas. Me märkame seda siis, kui midagi ei tööta või midagi on tegemata. Siis otsime haldus- või hooldusettevõtte numbreid," rääkis Hintsov.
Laias laastus jagunevad umbes 350 selles valdkonnas tegutsevat firmat Hintsovi sõnul kaheks: ühed tegelevad ärikinnisvara haldamisega, nagu Done Haldus, ja teised erakinnisvara ehk korteriühistute haldamisega. Esimesi on Hintsovi sõnul Eestis siiski vaid 5–10, sest ärihooned nõuavad suuremat praktikat kui ühistute haldamine.
Palgasurve üle pole mõtet nuriseda
Konkurentsiraporti andmetel on aga kinnisvarahalduse firmade kasumid viimasel ajal kahanenud. Mullu vähenes sektori kogukasum aastaga 2%. Peamise põhjusena tuuakse raportis välja palgasurve.
"See ei ole saladus, miks need kasumid on mõnevõrra alla läinud. Selle töö teevad ära inimesed ja meie ettevõttes on kokku 120 töötajat, neist umbes 70 on puhastusteenindajad. Nende palk on tõusnud ja see on ka see koht, kust kasumid on alla läinud," rääkis Hintsov.
Hetkel kuum
Samas peavad juhid tema sõnul endale siinkohal otsa vaatama. "Ettevõtte juhile pole see ehk hea uudis, et peab natuke rohkem maksma. Kui vaadata aga töötaja poolt, siis tema jaoks on see kindlasti hea," rääkis Hintsov. "Ehk ettevõtjad peavad hakkama rohkem mõtlema töötaja peale ja pakkuma talle rohkemat kui palgapäeva ja tööd."
Hintsovi sõnul on nad oma ettevõttes katsetanud töötajate motiveerimiseks erinevaid viise. Kõige olulisem on tema kinnitusel anda inimesele alati valikuid. "Ma arvan, et ettevõtte juhid ei suuda õigesti hinnata seda, mida inimene tegelikult vajab. Mõtleme, et paneme talle ilusad riided selga ja siis on ta vajadused täidetud. Tegelikult tuleb laskuda inimese tasandile ja rääkida südamest südamesse," märkis juht.
Innovatsioon halduses: kaamerad ja koostöö arhitektiga
Hintsovi sõnul tehakse ka kinnisvarahalduse maailmas innovatsiooni. Näiteks on nad enda kontoris teinud põneva katse ja paigaldanud lakke videokaamerad, mis fikseerivad inimeste arvu. "Ettevõtetes on aastas sageli 10–15 reedet, mil kontoris on väga vähe inimesi. Kaamera aitaks fikseerida, et sel reedel pole koristajat tööle vaja, vaid ta läheb ja teeb puhtaks näiteks ainult prügikastid," rääkis Hintsov ühest ideest, kuidas haldusfirmade tööd efektiivsemaks muuta.
Teiseks on Hintsovi sõnul hakanud varakult koostööd tegema ka arhitektid, ehitajad ja kinnisvara haldajad.
"Ehituse ajal on võimalik väga palju veel muudatusi teha, et hiljem oleksid kõrvalkulud väikesed. Kui maja saab valmis, siis on juba kõik nüansid läbi mõeldud," märkis Hintsov.
Lisaks Hintsovile käis Äripäeva raadio hommikuprogrammis ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia klastri juht Doris Põld, kes avaldas IT-firmade edu võtme ja rääkis e-riigi arengust. Juttu tuli ka Brexiti kokkuleppest ja kliimamuutuste mõjust erinevatele majandusharudele. Saatejuhid olid Kaspar Allik ja Birjo Must.
Seotud lood
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele