Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsuse lühiabi õhutab koroonapaplust
Kuigi eelmisel nädalal saabusid Eestisse koos esimese kevadpäikesega uudised eriolukorra leevendamisest kaubanduskeskustes ja lähinaabrite piiridel, saab üha enam selgemaks, et koroonakriisi äkkpidurduse mõjud võivad olla prognoositumast hullemad ega luba majandusel kiiresti taastuda.
"Nüüd, mil riik on esimesed rahajaotused otsustanud, paistab kangesti sedamoodi, et nii mõneski firmas on võetud juristid ja teised spetsialistid appi selleks, et ennast abikõlbulikuks joonistada," kirjutas Äripäev eelmine nädal juhtkirjas koroonapapluse kohta.
Foto: Shutterstock
Kas sellistes tingimustes on ettevõtjatel mõistlikum firma miinusesse lasta ja võtta riigilt nii palju abi, kui saab? Või on taoline käitumine koroonapaplus, mis muudab langusnumbrid veelgi hullemaks?
Me peame rääkima uutmoodi salakavalusest – koroonarehepaplusest või lühemalt koroonapaplusest. Ennekõike peab sellise käitumisviisi tagajärgi teadvustama endale riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.