Munakoorte taaskasutus võib tunduda kummastav, kuid neist saab päristooteid

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

OMX Baltic−0,21%318,78
OMX Riga0,47%1 015,03
OMX Tallinn0,17%2 256,61
OMX Vilnius0,07%1 506,41
S&P 500−0,35%7 592,4
DOW 30−0,36%52 297,09
Nasdaq −0,39%25 366,09
FTSE 1000,25%10 863,09
Nikkei 225−0,7%60 819,36
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2

Kui toote ja materjali ümbertöötlemine on aga tegemisest kallim, siis ei tohiks utiliseerimisega algust teha, selgub saatest „Eetris on Tallinna Ülikool“.

Anete Hela Pulk

Eetris on Tallinna Ülikool

00:00

Haapsalu kolledži tudeng Laura Saks, kes kannab omaloominguna valminud munakoortest kõrvarõngaid.

Haapsalu kolledži tudeng Laura Saks, kes kannab omaloominguna valminud munakoortest kõrvarõngaid.
Foto: Pilleli Läets

Haapsalu kolledži lektor Arvo Pärenson lisas, et taaskasutus on oluline, kuna maavarad on otsakorral. Pärensoni sõnul aitab taaskasutusele kaasa inimeste mõttelaadi muutus.

Haapsalu kolledži tudeng Laura Saks ütles, et taaskasutus annab ettevõttele ka väärtuse, mille tõttu inimesed vaatavad firmat uue pilguga. Tema sõnul mängib rolli ka tooraine päritolu.

Haapsalu kolledžis on üliõpilastel võimalik võtta projektides kasutusele erinevaid materjale, näiteks on õunasüdamikest valmistatud nii jahu, nahka kui ka küpsetisi. „Kui neid (õunasüdamikke – toim) jääb tonnide kaupa üle, siis see on üks väga hea väljund,“ sõnas Pärenson.

Praegu valmistavad tudengid puulehtedest ühekordseid nõusid ja on leidnud kasutatud sokkidele uue väljundi. Laura Saks tegi samas õppeaines munakoortest kõrvarõngad, mis pälvisid disainiauhinna Bruno.

Pärensoni sõnul on toodete juures oluline ka emotsionaalne aspekt, näiteks ühekordsete nõude puhul soovivad nad edasi arendada ning pressida sinna suuremaid puulehtede detaile. See võib anda tootele juurde teistsuguse väärtuse, kui inimene näeb, millest toode tehtud on. „Kui sa ütled, et see on õunasüdametest või kurgikoortest tehtud, siis inimene hakkab järsku mõtlema, et kuidas see võimalik on?“ lisas Pärenson.

Samuti jätab ka Laura Saks nüüd kõrvarõngastesse suuremaid munakooretükke, et inimesed saaksid aru, millega tegu on.

Saksi sõnul peab katsetama erinevaid variante, et jõuda õige materjalini. Samas on Pärensoni hinnangul veel palju avastamata materjale, mida saaks taaskasutada.

Munakoorte taaskasutus võib tunduda kummastav, kuid neist saab päristooteid

Kuula samuti

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised