Üllatavaid materjale taaskasutades võib teha nutikaid tooteid
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,14%6 252,58
- DOW 300,27%44 140,66
- Nasdaq 0,08%20 693,96
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,17
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,14%6 252,58
- DOW 300,27%44 140,66
- Nasdaq 0,08%20 693,96
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 225−0,04%39 663,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,17
Munakoorte taaskasutus võib tunduda kummastav, kuid neist saab päristooteid
Kui toote ja materjali ümbertöötlemine on aga tegemisest kallim, siis ei tohiks utiliseerimisega algust teha, selgub saatest „Eetris on Tallinna Ülikool“.
Haapsalu kolledži lektor Arvo Pärenson lisas, et taaskasutus on oluline, kuna maavarad on otsakorral. Pärensoni sõnul aitab taaskasutusele kaasa inimeste mõttelaadi muutus.
Haapsalu kolledži tudeng Laura Saks ütles, et taaskasutus annab ettevõttele ka väärtuse, mille tõttu inimesed vaatavad firmat uue pilguga. Tema sõnul mängib rolli ka tooraine päritolu.
Haapsalu kolledžis on üliõpilastel võimalik võtta projektides kasutusele erinevaid materjale, näiteks on õunasüdamikest valmistatud nii jahu, nahka kui ka küpsetisi. „Kui neid (õunasüdamikke – toim) jääb tonnide kaupa üle, siis see on üks väga hea väljund,“ sõnas Pärenson.
Praegu valmistavad tudengid puulehtedest ühekordseid nõusid ja on leidnud kasutatud sokkidele uue väljundi. Laura Saks tegi samas õppeaines munakoortest kõrvarõngad, mis pälvisid disainiauhinna Bruno.
Pärensoni sõnul on toodete juures oluline ka emotsionaalne aspekt, näiteks ühekordsete nõude puhul soovivad nad edasi arendada ning pressida sinna suuremaid puulehtede detaile. See võib anda tootele juurde teistsuguse väärtuse, kui inimene näeb, millest toode tehtud on. „Kui sa ütled, et see on õunasüdametest või kurgikoortest tehtud, siis inimene hakkab järsku mõtlema, et kuidas see võimalik on?“ lisas Pärenson.
Samuti jätab ka Laura Saks nüüd kõrvarõngastesse suuremaid munakooretükke, et inimesed saaksid aru, millega tegu on.
Saksi sõnul peab katsetama erinevaid variante, et jõuda õige materjalini. Samas on Pärensoni hinnangul veel palju avastamata materjale, mida saaks taaskasutada.
Pikemalt saab kuulata podcastist.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele