• Jaga lugu:

    Munakoorte taaskasutus võib tunduda kummastav, kuid neist saab päristooteid

    Haapsalu kolledži tudeng Laura Saks, kes kannab omaloominguna valminud munakoortest kõrvarõngaid. Foto: Pilleli Läets

    Kui toote ja materjali ümbertöötlemine on aga tegemisest kallim, siis ei tohiks utiliseerimisega algust teha, selgub saatest „Eetris on Tallinna Ülikool“.

    Haapsalu kolledži lektor Arvo Pärenson lisas, et taaskasutus on oluline, kuna maavarad on otsakorral. Pärensoni sõnul aitab taaskasutusele kaasa inimeste mõttelaadi muutus.
    Haapsalu kolledži tudeng Laura Saks ütles, et taaskasutus annab ettevõttele ka väärtuse, mille tõttu inimesed vaatavad firmat uue pilguga. Tema sõnul mängib rolli ka tooraine päritolu.
    Haapsalu kolledžis on üliõpilastel võimalik võtta projektides kasutusele erinevaid materjale, näiteks on õunasüdamikest valmistatud nii jahu, nahka kui ka küpsetisi. „Kui neid (õunasüdamikke – toim) jääb tonnide kaupa üle, siis see on üks väga hea väljund,“ sõnas Pärenson.
    Praegu valmistavad tudengid puulehtedest ühekordseid nõusid ja on leidnud kasutatud sokkidele uue väljundi. Laura Saks tegi samas õppeaines munakoortest kõrvarõngad, mis pälvisid disainiauhinna Bruno.
    Pärensoni sõnul on toodete juures oluline ka emotsionaalne aspekt, näiteks ühekordsete nõude puhul soovivad nad edasi arendada ning pressida sinna suuremaid puulehtede detaile. See võib anda tootele juurde teistsuguse väärtuse, kui inimene näeb, millest toode tehtud on. „Kui sa ütled, et see on õunasüdametest või kurgikoortest tehtud, siis inimene hakkab järsku mõtlema, et kuidas see võimalik on?“ lisas Pärenson.
    Samuti jätab ka Laura Saks nüüd kõrvarõngastesse suuremaid munakooretükke, et inimesed saaksid aru, millega tegu on.
    Saksi sõnul peab katsetama erinevaid variante, et jõuda õige materjalini. Samas on Pärensoni hinnangul veel palju avastamata materjale, mida saaks taaskasutada.
    Pikemalt saab kuulata podcastist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: jaekaubandus buumib
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Jaekaubanduse kasv on tugev ka ilma välisturistideta ja on võtnud eelmise kümnendi finantskriisi eelsete buumiaastate mõõtmed, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Maailma suurima puuviljafirma taastulemine börsile läks lörri
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Täna NYSE börsile tagasi tulnud puuviljafirma Dole aktsia kukkus esimesel börsipäeval emissioonihinnaga võrreldes 9,38%.
Hasartmängumaks tahetakse kindlatest saajatest lahti siduda
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusele seadusemuudatused, millega muudetakse riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu kasutamist – edaspidi ei lähe sellest kindel protsent ministeeriumidele valdkondade rahastamiseks, vaid tulu laekub riigi üldistesse tuludesse.
Soome sai täna kirja 765 koroonanakatumist
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.
Meie naaberriigis Soomes tuvastati täna 765 koroonanakatumist, nakkus levib kiiresti aktiivsete noorte seas, kelle osakaal kasvab ka haiglapatsientide seas.