• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6

Elon Muski säuts paneb aktsia lendama, Sten Tamkivi oma karjääri pöörama

Psühholoogiks õppinud ja tuukrina tegustenud Markko Junolainen oli üks enam kui 3000 inimesest, kes kandideeris Jõhvi programmeerimiskooli õppima. Ta selgitas, et teda motiveeris sisse astuma kooli üks asutaja Sten Tamkivi.
Fotol sisseastujad, vasakul Melly Külaviir, keskel postil artiklis kõnelev Welsley Gai-Yeen Lui ning paremal postil viimati tuukrina töötanud Markko Junolainen, kes tahab teha karjääripööret.
  • Fotol sisseastujad, vasakul Melly Külaviir, keskel postil artiklis kõnelev Welsley Gai-Yeen Lui ning paremal postil viimati tuukrina töötanud Markko Junolainen, kes tahab teha karjääripööret.
  • Foto: Agnes Pitka
Kui Elon Muski säutsud mõjutavad aktsia hinda, siis Sten Tamkivi oma mõjutas positiivses suunas minu elu, kirjeldas Junolainen intervjuus Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Seotud lood

Suur lugu
  • 28.07.21, 06:00
Eesti kuumima IT-kooli telgitagused ehk kuidas tuuker ja pagar programmeerima õpivad
“Hariduselt olen psühholoog, kuid põhiliselt olen tööd teinud merel,” ütleb tuuker Markko Junolainen, kes on koos minuga üks 600 õpilasest, kes pääses Jõhvi IT-kooli sprindile, mille järel selguvad kooli lõplikult vastu võetud 200 inimest.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele