Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suure Siiditee taassünd

    II sajandi keskel enne meie aega läbis transkontinentaalse magistraalina iidseid Kasahhi steppe ja linnu Suur Siiditee, mis mitte ainult ei rikastanud kõiki maid, mida mööda see kulges, vaid tagas ka kultuuride ning tsivilisatsioonide dialoogi mitmeks sajandiks.

    Seoses aktiivsete geopoliitiliste muudatustega Aasias XV sajandil loovutasid karavaniteed koha mereteedele, mida sellest peale on peetud alternatiivseks ning kasulikumaks sidepidamise viisiks. XXI sajandi tehniline progress tõi tagasi kontinentaalsete marsruutide hiilgeaja. Nii läbib Hiinast Saksamaale liikuv konteinerrong 10 500 km vahemaa 13-14 päevaga. Merd mööda jõuavad Hiina kaubad Euroopa turgudele 40-60 päevaga. Viimase viie aastaga on transiit suunal Hiina-Euroopa kasvanud 17 korda. Prognooside järgi on 2020. aastaks transkontinentaalse kaubanduse maht peaaegu kahekordistunud ning ületab 1 trlj dollarit. Kaubavedude maht moodustab peaaegu 170 mln tonni. Arvestades seda, et selle transiidi peamiseks osaks on Kasahstani lõik, võttis Kasahstani juhtkond ette õigeaegsed sammud uutele tendentsidele reageerimiseks.
    Plaanide kohaselt ehitatakse üles riigi infrastruktuuri uus karkass, mis aitab Kasahstanil saada suurimaks kontinentaalseks transiidikoridoriks Euraasias. Juba järgmise kolme aasta jooksul suunatakse uute teede, elektrivõrkude ja kommunikatsioonide ehituseks 14 mlrd USA dollarit. Transpordivõrgu moderniseerimine „Nurlõ žol„ raames toimub mitmes erinevas suunas.
    Esiteks autoliikluse arendamine. Riiklik programm sisaldab 11 maanteevaldkonna projekti. Kokku rekonstrueeritakse ja ehitatakse 2020. aastaks üle 7000 kilomeetri teid.
    Kõige suuremaks maanteevaldkonna projektiks on rahvusvaheline autotransiidikoridor Lääne-Euroopa – Lääne-Hiina, mis saab alguse Venemaalt ja Soomest, lõpeb aga Hiina sadamas Lianyungang. Trassi üldpikkuseks saab 8 445 km, autotee Kasahstani lõigu pikkus on 2787 km. Kasahstan plaanib oma lõigu ehituse lõpetada 2016. aastaks. Antud projekti käivitamine võimaldab vähendada kaupade autotranspordiga vedamise aega Hiinast läbi Kesk-Aasia Euroopasse peaaegu 3,5 korda võrreldes mereteega. Lisaks sellele koridorile on ette nähtud ka suuremahulised tööd autoteedevõrgu arendamisel kiirte printsiibil, lähtudes Astanast ning põhisuundades: Keskus-Ida, Keskus-Lõuna, Lääs ja Põhi.
    Teiseks pööratakse erilist tähelepanu raudteetranspordi arendamisele. Sel aastal käivitati juba raudteemagistraalid Kasahstan-Turkmenistan-Iraan, mis tagavad väljapääsu meresadamatele Pärsia lahes, aga ka pilooditi konteinerronge suundadel Ida-Lääs, täpsemalt marsruutidel Chengdu-Lodz (Hiina-Poola), Wuhan-Pardubice (Hiina-Tšehhi) ja Tianjin-Duisburg (Hiina-Saksamaa). Lähimal ajal käivitatakse Kasahstani lääneosas raudteeliin, mis koos Kaspia praamikompleksiga Kurõk tagab kaubavedude arendamise Transkaspia rahvusvahelisel transpordimarsruudil (TRTM). TRTM konteinervedude potentsiaali hinnatakse 2020. aastaks 300-le tuhandele TEU-le (twenty-foot equivalent unit – kahekümne jala ekvivalent). Faktiliselt on juba loodud raudteekoridor, mis ühendab Hiina vaikse ookeani rannikut Euroopaga.
    Kolmandaks on programmi südamikuks industriaalse infrastruktuuri arendamine. „A“ klassi hubide kett riigi kesk- ida-, lääne- ja lõunaosas aitab Kasahstanil saada võtmepunktiks kaupade jagamisel Vene ja Kesk-Aasia turgudele. Infrastruktuuri programmi „Nurlõ žol“ oluliseks osaks on Kaspia mere kaldal asuva riigi ainsa meresadama Aktau moderniseerimine. Kasahstani valitsuse plaanides on sadama läbilaskevõime suurendamine kuni 19 milj tonnini 2020. aastaks. Koos sellega on peamiseks infrastruktuuri projektiks spetsiaalne majanduspiirkond „Horgos – Lääneväravad“, suurim kaupade distributsiooni keskus, mis tagab Hiinale, Kasahstanile ja EAMÜ riikidele võimalused maailmaturgudele väljumiseks.
    Horgos koondab endas kuivsadama, logistika- ja tööstuspiirkonnad, Altõnkoli raudteejaama ning Kasahstani-Hiina Rahvusvahelise piirikoostöö keskuse.
    Siin, Hiina piiril, on „Uus Siiditee“ juba reaalsuseks saanud. Konteinerid Hiina kaupadega laaditakse Horgoses Euroopa rööpmelt, mida kasutatakse Hiinas, laiemale – ühtsele kogu Euraasia majandusruumis – ning saadetakse edasi Venemaa, Euroopa ja Lähis-Ida turgudele. 2020. aastaks moodustab kuivsadama planeeritav võimsus 500 tuh TEU-d.
    Kasahstani-Hiina infrastruktuuriprojektide kontekstis tuleb ära märkida Kasahstani logistikaterminali avamine Kollasel merel Lianyungangi sadamas. Sel kombel sai Kasahstan püsiva kogumispunkti Hiina transiidiks Kasahstani. Transpordi- ja logistikainfrastruktuuri arendamine Kasahstanis loob piiritud võimalused tegusatele inimestele.
    Nii näiteks võivad ettevõtted kasutada Horgose kuivsadamat kui regionaalset kauba kogumise ja sorteerimise keskust selle edasiseks tarnimiseks Euroopasse või kui kohta kaupade toimetamiseks Euroopast Hiinasse. Üks sadama peamistest eelistest on soodne geograafiline asend punktis, kus ristuvad tähtsad marsruudid kaupade tarnimisel Hiinast ja Kagu-Aasiast Euroopa maadesse. Ja mitte ainult.
    On tähtis, et sadam muutuks omamoodi väravaks Euraasia majandusühenduse riikidesse. Vaba majandustsooni tööstuspindade kasutamine annab võimaluse toota kaupu märgisega „Valmistatud Kasahstanis“, mis omakorda vabastatakse tollimaksetest sisseveol kogu 180-miljonilisse Euraasia Ühenduse majandusruumi.
    Investorite tegevuse lihtsustamiseks on Horgoses neile ette nähtud väga kasulikud tingimused: need on nii järeleandmised õigusvaldkonnas kui ka unikaalsed äripakkumised puuduva maamaksuga, aga ka lihtsustatud protseduur tööliste värbamiseks välismaalt. Need meetmed mõjutavad muidugi ka kauba lõppmaksumust.
    Kõik need projektid on suunatud nii Kasahstani kui ka kogu suure Euraasia majandusruumi transiidipotentsiaali suurendamiseks. Peamine eesmärk seisneb Kesk-Aasia ülemineku tagamises kontinentaalselt eraldatuselt kontinentaalsele sidususele riikliku infrastruktuuri maapealsete transiit-kaubanduslike marsruutide mastaapse arendamise teel, mis seovad omavahel ida ja läänt, põhja ja lõunat. Transiit-transpordimarsruutide taaselustamine läbi Kesk-Aasia, nagu see oli Siiditee aegadel, võimaldab lühendada kaubavedude kestust kuni kaks korda Hiina ja Euroopa vahel, aga ka kuni Pärsi laheni.
    Transpordi-logistika terminalid Horgoses
    Kasahstan laiendab põllumajandustoodete eksporti
    Kui te olete kunagi tähelepanelikult Kasahstani lippu vaadelnud, olete kindlasti märganud päikest, mille kiired on viljaterakujulised. Seejuures tekib kujutlus, et koos valgusega kallab ere päikeseketas kogu maailma üle viljaga – külluse ja heaolu alusega.
    Ning see pole juhuslik, kuulub ju tänaseks päevaks Kasahstan kümne maailma liidri hulka teravilja ja jahu ekspordi alal. Kasahstani jahust küpsetatud leib võiks vabalt saada Kasahstani rahvuslikuks kaubamärgiks. 2013-2014. aastal moodustas Kasahstani teravilja ja jahu eksport 9,3 miljonit tonni, mis rahalises ekvivalendis moodustab peaaegu 1 miljard dollarit.
    Peamiselt on Kasahstani nisu importijateks SRÜ riigid – Aserbaidžaan, Tadžikistan ja Usbekistan, lisaks toimetatakse kaupa Venemaa, Hiina, EL ja Lähis-Ida suunas. Ülaltoodut arvestades avab transpordi infrastruktuuri arendamine Kasahstani ees uued võimalused ja uued turud.
    Raudtee, mis ühendab Hiinat läbi Kasahstani Kaspia mere sadamatega, annab võimaluse oluliselt suurendada kaubavedude mahtu läbi Kasahstani ja Kaukaasia Euroopasse. See võimaldab ka täieliku väljapääsu Lähis-Itta, India läänerannikule ja Pakistani lõunaosale. Kaubavedude maht sellel teel saavutab lähimal aastal 10 miljonit tonni.
    On ilmselge, et Kasahstan olles ÜRO liikmestaatuse poole (aastateks 2017-18) püüeldes tõstatanud küsimuse toidukaupade ohutusest peab nüüd asuma sõnadelt tegudele. Üldiselt elab Kasahstani põllumajandussektor naftahindade järsu langemise tingimustes üle uuestisündi.
    Viimase 10 aasta jooksul on tootmismahud Kasahstani põllumajanduses suurenenud peaaegu neli korda. Põllumajandustoodangu kogumaht moodustas 2014. aastal peaaegu 20 miljardit dollarit, mis on võrreldes 2004. aastaga peaaegu neli korda rohkem. Põllumajandustoodangu eksport kasvas kolm korda. Loomakasvatustoodang suurenes näidatud perioodil 3,9 korda. Investeeringute maht põllumajanduse põhikapitali kasvas 345 miljonilt dollarilt 2004. aastal 1,2 miljardi dollarini 2014. aastal.
    Kõikide põllumajanduskultuuride külvipinnad moodustasid 2014. aastal ligikaudu 21,5 miljonit hektarit. Teraviljasaak moodustas 2015. aastal 20 miljonit tonni, mis on 1,1 miljoni tonni võrra rohkem 2014. aasta saagist. Liha ja lihaproduktide eksport moodustas 2014. aastal 12,3 tuhat tonni, sealhulgas moodustas „punase liha“ eksport 7,5 tuhat tonni, loomaliha eksport 6,3 tuhat tonni.
    Riigi roll saavutatud progressis on võtmetähendusega. Alates 2013. aastast viiakse Kasahstanis ellu programmi „Agrobisnes-2020“, mis sisaldab tervet kompleksi finants- ja mittefinantsmehhanisme agraarvaldkonna toetamiseks. 2015. aastal moodustas toetuste maht 590 miljonit dollarit, mis on peaaegu 2 korda rohkem, kui 2013. aastal.
    Pole saladus, et Kasahstani agrotööstuskompleks pakub suurt huvi investoritele ja just Kasahstani põllumajandussektor annab neile rea uusi võimalusi: suured mitteasustatud maa-alad territooriumiga, mis ületab Lääne-Euroopa pindala ning tööstuse ökoloogilisus – Kasahstan on maailmas esikohal, mis puudutab kemikaalide kasutamise vähesust. Kokku on Kasahstanis käesoleval ajal umbes 300 hektarit mahepõllumajanduslikke maid. Need on sertifitseeritud vastavuses EL riikide standarditega ning Ameerika orgaanilise toodangu valmistamise standarditega.
    Lisaks sellele moodustab peamise eelise siiski riigi unikaalne geoökonoomiline asend keset peamisi toidukaupade turge, mille hulgast võib välja tuua Hiina, Venemaa, Lähis-Ida ja Euroopa. Antud kontekstis ei saa muidugi märkimata jätta Euraasia Majandusühenduse integreeritud turgu.
    Kasahstani põllumajandustoodete ekspordi aktiivne laienemine võib tuua soliidseid dividende ka Eestile. Asudes kahe majandusühenduse – EL ja EAMÜ piiril, aga ka tagades väljapääsu maailmaturgudele läbi Balti mere, on Eestil võimalus muutuda usaldusväärseks ümberlaadimiskohaks Kasahstani toodangule.
    Kasahstani pealinn Astana
    Eesti ettevõtteid oodatakse EXPO 2017-l
    Aasta pärast toimub Astanas üks ilmselt oodatuimaid ja kajastatavamaid sündmusi – maailmanäitus EXPO-2017.
    Maailmanäituse „Astana EXPO-2017“ teema on „Tulevikuenergia“. EXPO-2017 kujutab endast unikaalset võimalust koguda Astanasse kokku osalejaid tervest maailmast – teadusringkonnad ja organisatsioonid ühe kaasaja kõige kriitilisema ja globaalselt olulisima teema arutamiseks, mis puudutab kogu inimkonda – energia stabiilset kasutamist. Näitusel esitletakse maailma parimaid energiasäästutehnoloogiaid, uusi lahendusi ning olemasolevate alternatiivsete energiaallikate kasutamise tehnoloogiaid, nagu päikeseenergia, tuule, mere- ja ookeanivee ning termaalvete energia.
    Astana valiti EXPO-2017 läbiviimise kohaks 22. novembril 2012. aastal 152. Maailmanäituste büroo peaassamblee poolt 161 riigi esindajate salajasel hääletusel. Astana taotlust toetas 103 riiki.
    Näitus EXPO 2017 Astanas algab 10. juunil ja lõpeb 10. septembril 2017.a. Osalemist „Astana EXPO-2017“-l on kinnitanud üle 50 riigi ning 11 rahvusvahelist organisatsiooni. Kokku oodatakse üle 2 miljoni külastaja 100-st riigist, kellest igaüks prognooside kohaselt külastab näitust 2 või enam korda. Nii moodustab üldine külastuste arv orienteeruvalt 5 miljonit. Planeeritakse, et 85% üldisest külastajate hulgast moodustavad kasahstanlased, 15% aga välisriikide kodanikud, kellest enamik sõidab kohale SRÜ riikidest ja Hiinast. Olulist külastajate hulka oodatakse ka Euroopast, Türgist ja USA-st.
    Veel enne selle suurejoonelise ürituse algust kutsub EXPO 2017 esile välisinvestorite elavat huvi. Ning see ei ole juhuslik, sest näituse läbiviimiseks eraldatud piirkonnast (oma kontorite ja kogu vajalike teenuste spektriga) saab tulevikus teaduse ja tehnika keskuseks muutuva linna unikaalsemaid linnosi.
    Käesoleval hetkel on kaasatud 1 mlrd 200 milj dollarit investeeringuid. Kokku planeeritakse näituse läbiviimisele kulutada 3 mlrd dollarit. Investoreid meelitavad ka teatud maksusoodustused – preferentsid, mis on ettenähtud EXPO seadusega, aga ka kõikide insenerivõrkude ja infrastruktuuri võimaldamine linnavõimude poolt. Tühja kohta näituse territooriumil peaaegu enam ei ole.
    Külalislahke Kasahstan rõõmustab kõikide osalejate ja külaliste üle, teretulnud on külalised ka sõbralikust Eestist. Astanas kinnitatakse, et kasu saavad sellest kõik.
    EXPO 2017 paviljonid
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Küünlatöösturi küsimus rahandusministrile: kas Eesti Energia eesmärk on võimalikult suure kasumi teenimine?
Eestis on elektrikriis. Ma ei palu odavamaid hindu, vaid võrdseid võimalusi muu Euroopa ja maailmaga, kirjutab Hansa Candle’i juhatuse liige, Isamaa eestseisusesse kuuluv Harri Juhani Aaltonen oma avalikus kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Eestis on elektrikriis. Ma ei palu odavamaid hindu, vaid võrdseid võimalusi muu Euroopa ja maailmaga, kirjutab Hansa Candle’i juhatuse liige, Isamaa eestseisusesse kuuluv Harri Juhani Aaltonen oma avalikus kirjas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele.
Kansas City Föderaalreservi juht: intresside tõstmine peatub alles siis, kui oleme veendunud inflatsiooni allapoole tulemises
Kansas City Föderaalreservi juht Esther George ütles neljapäeval peetud kõnes, et intresside tõstmine peatub alles siis, kui ollakse täielikult veendunud, et inflatsiooninumber tuleb allapoole.
Kansas City Föderaalreservi juht Esther George ütles neljapäeval peetud kõnes, et intresside tõstmine peatub alles siis, kui ollakse täielikult veendunud, et inflatsiooninumber tuleb allapoole.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Haapsalu linnapea loodab raudtee jaoks raha saada ikkagi taasterahastust
Plaan on valitsusele ja Euroopa Komisjonile selgitada, et raudtee ehitamine ei kalline, kirjutab pressiteates Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Plaan on valitsusele ja Euroopa Komisjonile selgitada, et raudtee ehitamine ei kalline, kirjutab pressiteates Haapsalu linnapea Urmas Sukles.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.