Kas teie kortermajas köetakse seetõttu, et väljas on külm või et toas oleks soe?

1960. aastatel ehitatud paneelelamute elueaks planeeriti omal ajal 50 aastat, mis on paljudel majadel kas juba täis saanud või kohe-kohe lõppemas. Seega pole saladus, et väga paljude Eesti kortermajade küttesüsteemid on vananenud, fassaadid pragunevad, ei pea enam sooja ning vajavad renoveerimist. Ja nii ollaksegi küsimuse ees, kas läbi viia osaline või täielik renoveerimine. Ühistud, kes on renoveerimise ette võtnud, soovitavad täisrenoveerimist alates torustikest, radiaatorite vahetusest ja ventilatsioonist kuni fassaadide uuendamiseni.

Täis renoveerimist soovitab ka KredEx, pakkudes juba aastaid korteriühistutele täie mahulise rekonstrueerimise puhul laenukäendust ja rekonstrueerimise toetust. Üks tähtsamaid ning kallemaid investeeringuid on kortermajade ehitamisel korralik ventilatsioonisüsteem, mille puhul püüavad ehitajad sageli ka enim kokku hoida. Nii näitavadki uuringud, et väga paljude viimaste paarikümne aasta jooksul ehitatud uute korterelamute energiakadu võib seoses kehva ventilatsioonisüsteemiga olla isegi üle 30%. Sel perioodil ehitatud kortermajade järeleaitamiseks toetusi ei saa, seetõttu on ka huvi tundnud ühistud siiani täiustamisest loobunud.

Iga renoveerimistöö aluseks on korteriühistu esitatud tellimise alusel valminud projekt ja selle põhjal tehtud hinnapakkumised. Loomulikult ei tea ega peagi teadma korteriühistu juhatuse liikmed renoveerimisprotsessi kõiki detaile, nõudeid ning võimalusi ja selleks palgatakse harilikult kogenud projekteerija. Sel perioodil on kindlasti toeks ka korteriühistu juhi ja ehitaja kogemusega tehniline konsultant. Siiski oleks oluline teada, et energiasüsteemide projekteerimisel on seaduse järgi kohustus kortermajadele paigaldada küll soojustagastusega süsteemid, kuid määramata on, kas see peaks olema kaugjälgimise ja -juhtimislahendusega. Miks?

Ärksamate ühistujuhtide seast on välja kasvanud aktiivne grupp, kes hommikukohvi kõrvalt ei vaata multikaid, vaid teeb lahti Ouneti kodulehe ja vaatab, kuidas tema elamus süsteemid toimivad. Kui tekib küsimusi, helistab meile. Tavaliselt on meie tehnik saanud juba info kõrvalekaldest enne seda ja küsimusele on vastus ja lahendus juba olemas. See hoiab kokku. Kuu lõpus esitame rapordi ostetud, kohapeal toodetud ja kulutatud energia ja vee kogustest. See võimaldab hoida kulud all ning annab võimaluse võrrelda naabritega.

„Kaugjälgimise ja -juhtimiseta süsteem on tänaseks ajalugu nagu ka mehaaniline ventileerimine, mis viib teie tubase 21-kraadise õhu lihtsalt õue. Üle interneti toimuv kaugjälgimine ja -juhtimine on väga mugav ja praktiline võimalus nii ühistu juhatusele endale kui ka teenusepakkujale jälgida süsteemi tööd ning energiakulu,” selgitab Eesti kortermajadele sadakond soojustagastussüsteemi välja ehitanud ja automatiseerinud Profener OÜ projektijuht Tõnu Agan.

"Ei ole mõtet proovida alguses kaugjälgimise süsteemita lahendust ning seejärel avastada, et tegelikult on tegemist vajaliku tööriistaga. Alati tuleb kokkuvõttes soodsam ehitada kõik süsteemid ühekorraga välja. Olles ka ise kortermaja elanik ning ühistu juht, tean, tähtis on hoida kokku igal võimalusel". Eesmärk on mugava temperatuuriga ja piisava puhta õhuga elamine, selleks ei tohi kuluda mõttetult ühtegi senti. Kaasaegne soojustagastuse lahendus kogub kokku ventilatsiooniga väljaviidava soojuse ja kasutab selle energia sooja tarbevee või keskküttevee soojendamiseks, andes 30% säästu küttekuludes ning 50% säästu ventilatsiooni elektrikuludes.

Seejuures on süsteemis arvutipõhine juhtimise võimalus energia kasutamisel ja säästmisel, mida hallatakse interneti kaudu. Seda saab laiendada ka kütte juhtimiseks, samuti päikese-elektri optimaalseks kasutamiseks kohapeal. Tehnosüsteemide järelevalvesüsteem on mõeldud automaatikaseadmete kaugjuhtimiseks nii arvuti kui ka mobiiltelefoni abil läbi interneti.

Süsteem seob omavahel erinevate tootjate seadmed (kaasa arvatud päikesepaneelid) ning aitab vältida ülekütmisest tulenevat ülemaksmist, võimaldades energiahalduritel seirata elumaja kütte-, elektri- ja veekulu ning äri- ja büroohoonetes jälgida ka näiteks allüürnike elektrikulu. Profeneril on tulnud ette ka juhtumeid, kus vee- või soojatootja arvab, et seadmed on katki, sest hoone kulud on varasemaga võrreldes kordades väiksem.

See aga tähendabki elanikele oodatud kokkuhoidu. Järelevalvesüsteemi abil saab kulusid miinimumini kahandada, sest selle abil näeme alarme seadmeriketest, veeleketest ja probleemidest seadmete töös ning leiame optimaalse energiasäästu-potentsiaali, mis aitab suunata investeeringud õigetesse kohtadesse ning võimaldab elamisja olmetingimusi optimeerida. Kaugjälgitavad veearvestid hoiavad silma peal ka veekuludel ning aitavad leida põhjuseid, kui veekulu on liiga suur.

„Profener OÜ jaoks on oluline, et korteriomanik saaks parima teenuse ega maksaks raiskamise eest. Kahjuks on sageli nii, et ehitaja teeb eri osade projektide järgi töö ära, kuid üldpilt ei muutu palju, kuigi renoveerimisse on tohutu raha sisse pandud. Siis nenditakse, et tahtsime parimat, aga välja ei kukkunud päris nii. Kuid see suhtumine ei ole õige! Projekti eri osad peavad omavahel haakuma ja toetama ning siduma lahendusi eri süsteemide vahel. Ühistud saavad end kurssi viia modernsete ja energiasäästlike lahendustega, kutsudes koosolekutele kõnelema oma ala spetsialiste,” annab Tõnu Agan nõu.

Kas teie majas köetakse seetõttu, et väljas on külm? Või seepärast, et toas oleks soe? Kui õues temperatuur alaneb ning küttehooaeg algab, on oluline teada, kui palju küttele ja vee soojendamisele raha kulub. Parim võimalus on seda jälgida reaalajas kaugloetava süsteemi kaudu, mis annab võimaluse kiiresti anomaaliatele ja riketele reageerida. See on ju teie enda raha, mida vananenud tehnoloogiaid kasutades tuulde loobitakse!