Artikkel
  • Euroopas oma ala tipp: Eesti ettevõte, kes hoiab Soome lahe puhtamana

    Eesti ettevõte on laevandusringkondades lugupeetud tegija. Nende ülesehitatud teenussüsteem teeb naaberriikide sadamad isegi kadedaks. Peagi on plaanis hakata koguma veel üht liiki jäätmeid.

    Küllap mäletate veel aegu, mil tihti kõlas uudistes murettekitav teade, et taas on Tallinna lahes avastatud suuri õlilaike. Merereostus oli veel kümmekond aastat tagasi suur peavalu. Enam mitte. Ettevõttel Green Marine on selles positiivses muutuses oma väga oluline roll.
    Tallinna külastab aastas tuhandeid laevu, kel kõigil lisaks reisijaile või kaubale peal ka nähtamatu pagas – jäätmed. Nii tavajäätmed, mida tekitavad reisijad ja meeskonnaliikmed, kui ka ohtlik kraam, mis on seotud laeva endaga – peamootori ja mehhanismide teenindamisel tekkiva õliseguse vee ehk pilsiveega.
    Green Marine’i sünd seostub Eesti liitumisega Euroopa Liiduga. Me pidime täitma lugematul hulgal kriteeriume ja kohaldama ELi direktiive, sealhulgas neid, mis reguleerisid puhta mere- ja merekeskkonna alalhoidu. Sellest tulenevalt kehtestas Eesti kohustuse tagada sadamatesse saabuvatele laevadele vajalik keskkonnateenus. Arvestades laevanduse ja sadamate teenindamise eripäradega, otsustas riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam nõukogu luua selleks eraldi ettevõte koostöö kaudu merenduses tegutseva erasektoriga. Tagantjärele oli see väga õige otsus. Aasta oli siis 2003.
    „Meid külastanud Rootsi ja Soome sadamate esindajad kiidavad seda, kuidas me oma teenussüsteemi oleme üles ehitatud. Sadama osalus ettevõttes lubab kontrolli all hoida laevade keskkonnatasu määrad, mida laevaomanikud sadamale keskkonnateenuste eest maksma peavad,“ ütleb Green Marine’i juhatuse liige Carl-Jüri Piht. Ettevõtte kompetents ja tehnoloogiline võimekus tagab nõuetele vastavuse, teenuse hea kvaliteedi ning valmisoleku koostööks ka paljude teiste majandussektoritega.
    Viieteistkümne aastaga on nullist üles ehitatud firma, millele vaadatakse tunnustavalt terves Euroopas. Antwerpeni sadama koolituskeskuse kõrgematel sadamakursustel (Port Environmental Policy and Technology) käinud sadama keskkonnaalase töö korraldajad Eestist nendivad, et seal Euroopa suurtele õpetatav on meie eilne päev. Green Marine’is on juba ammu juurutatud ühtne elektrooniline juhtimissüsteem. Kõigis transpordivahendites on kasutusel tahvelarvutid, kuhu edastatakse ettevõtte dispetšerteenistuse poolt operatiivselt töökäsud ja kus autojuhid märgivad teostatud tööd ja teenused, vastuvõetud jäätmete liigi ja kogused. Nutikaid lahendusi klienditeeninduse ülesehitamisel ja nende teenindamisel on ettevõttel veel mitmeid. Juba aastaid kiidavad laevafirmad Tallinna Sadama sadamates laevade keskkonnalase teeninduse kvaliteeti. Kuidas see nii on läinud?

    Klient on kuningas

    Green Marine on võtnud endale missiooniks teenindada laevu, lähtudes iga kliendi soovidest ja vajadustest. Laevad saabuvad sadamatesse nii öösel, varahommikuil, laupäeviti, pühapäeviti kui ka riigipühadel, seega tuleb teenuste head kvaliteeti hoida 24/7 ja 365 päeva aastas. Kui Läänemere lähisadamais on laevadele öine, nädalavahetustel ja riigipühadel teostatud keskkonnateenuste hinnad seotud keeruliste koefitsiendisüsteemidega, seega lõpuks nii kallis, et võib mõne laevafirma lausa libedale merereostuse teele viia, siis Tallinnas saavad nad ka öisel ja pühadeperioodil ühesuguse kehtestatud hinnaga suurepärase teeninduse.
    „Igale laevafirmale ja laevale ehitame selga n-ö eraldi rätsepaülikonna. Paljudel laevadel sõidavad kaasa meie presskonteinerid. Mitmele liinilaevale oleme paigaldanud oma lisaseadmeid, et teenust laeva jaoks mugavamalt osutada. Pikaajaline hea koostöö laevafirmade intendantidega, laevade keskkonnaohvitseridega ja laevaagentidega on loonud positiivse õhkkonna, kus laevapered ka ise suhtuvad laevajäätmete sorteerimisse ja sorteeritult üleandmisse vastutustundlikult. Kõik see on loonud eeldused jäätmete paremaks taaskasutamiseks. Hindame kliendi ja enda aega. Piltlikult öeldes, saab sadamasse saabunud laev ühe telefonikõnega kogu teenuste paketi kätte. Planeerides saabuva laeva juurde sadamakaile etteantavaid paakautosid, press- ja kastkonteinereid, tõstukeid, vooliku- ja pumbasüsteeme ning muid vahendeid, teeme seda nii, et meid oleks võimalikult vähe näha,“ ütleb Green Marine teine juhatuse liige Aivar Sülla. Ei saa ju uhketele kruiisilaevadele ja teretulnud turistigruppidele jätta muljet, et sadamas on kõige tähtsam jäätmeautodega vuramine – seda teenust tuleb teha nii, et kogu töö saaks tehtud delikaatselt, neid segamata. Kui näiteks kaubalaeval lehvib punane hoiatuslipp, mis informeerib, et toimumas on laeva laadimisoperatsioonid, siis Green Marine’i transpordivahendid ootavad rahulikult oma teenuste osutamise korda.

    Jäätmed on aegunud sõna

    On veel üks oluline põhjus, miks Eestis asetleidvast laevade keskkonnaalasest teenindamisest lugu peetakse. Siinne jäätmekäitlusteenuse tase on stabiilselt kliendisõbralik ja protsess läbipaistev. 2018. a oktoobris toimunud Euroopa meresadamate organisatsiooni (European Sea Port Organisation-ESPO) Green Port konverentsil uurisid mitmete sadamate esindajad, et mida me teeme, et kruiisilaevad Tallinna Sadama laevaheitmete vastuvõtmist ülivõrdes neile kiidavad.
    „Loomulikult saab kliendist kuningas vaid siis, kui meie töötajad oskavad meie kliente selle vääriliselt teenindada. Panustame palju oma töötajatele heade töötingimuste loomisse, koolitamisse, töötamise motiveeritusse ja otsustusprotsessidesse kaasamisse. Oleme minetanud juhtimisskeemi, kus „juhatus otsustas“, asendades selle kolleegidevahelise parima lahenduse arutelude kaudu otsustuste langetamisega,“ nendib juhatuse liige Carl-Jüri Piht.
    Jäätmekäitluse oluliseks märksõnaks on täna taaskasutus, millest saab alguse ka ringmajandus. Jäätmed saavad vaid siis oluliseks ressursiks, kui ettevõtetel on kasutada kaasaegse käitlusvõimekusega tehnoloogilised lahendused. Green Marine tegevuse üheks prioriteediks on alati olnud jõuda jäätmete maksimaalse taaskasutuseni.
    Valdkonna uued tehnoloogiad on aga väga kallid. Keskkonnamessidel käies peavad eestlased tihti nentima, et nende võimekus kannataks vaid second-hand-tehnika soetamist. Siiski kinnitas Green Marine’i nõukogu juhatuse initsiatiivi õliseguste jäätmete käitluskeskuse ülesehitamiseks. Mõeldud-tehtud! Kaasamaks Euroopa riikidest mitmeid oma ala spetsialiste, valmis üks paremaid õliseguste jäätmete töötlemiskeskusi. Tänaseks on valminud ka vanaõlide käitlemiskeskus, mis võimaldab Green Marine’il olla partneriks kõigile autoremondi- ja autoteenindustöökodadele.
    Innovaatilisi arendusi on teisigi – loomisel on täiesti uus tegevusvaldkond – ehitus-lammutusjäätmete käitluskeskuse ülesehitamine ning ehitusettevõtete keskkonnaalane teenindamine. Juba selle kuu lõpus saabuvad Euroopa tehastest täiesti uued ja võimsad ehitus-lammutusjäätmete käitluse ning sorteerimise masinad. Juulis aga saabub ehitusest uhiuuena võimas vaakumsüsteemidega masin, mis laiendab veelgi ettevõtte teenuste osutamise ampluaad. Kõigi nende investeeringute ja arenduste põhieesmärk on suurendada jäätmete taaskasutuseks ettevalmistuse võimekust, arendada ringmajanduse reaalseid tegevusi ja edendada vastutustundlikku ettevõtlust.

    Juba selle kuu lõpus saabuvad Euroopa tehastest täiesti uued ja võimsad ehitus-lammutusjäätmete käitluse ning sorteerimise masinad. Juulis aga saabub ehitusest uhiuuena võimas vaakumsüsteemidega masin, mis laiendab veelgi ettevõtte teenuste osutamise ampluaad.

    Carl-Jüri Piht
    Green Marine juhatuse liige
    „Kui õliseguste jäätmete käitluskeskuse sisendiks on laevade pilsivesi, õline muda ja muud kütuste separeerimise emulsioonid, siis käitlemise tulemusena on eraldi väljundiks vesi, mille lõppkäitluse teostab Tallinna Vesi biopuhastus. Töödeldud muda rändab Kunda Nordic Tsemendi põletusahjudesse tsemendiklinkri tootmisse ja saadud kütusekomponent leiab taaskasutuse koos põlevkiviõliga,“ selgitab Piht. Seda innovaatilist ohtlike jäätmete käitluskompleksi kui parimat võimalikku tehnoloogilist lahendust on käinud hindamas mitmete sadamate ja muude ettevõtete esindajad.
    "Reisi- ja kruiisilaevad, mis on ju nagu merel seilavad linnaosad, annavad Green Marine’ile üle ka palju olmeprügi. Needki jäätmed leiavad pärast järelsorteerimist tee koostööpartnerite juurde lõppkäitlemiseks. Näiteks purustatud klaasist saame uue klaastaara, papppakendist uue tselluloosi, plastist mitmeid uusi plasttooteid, biojäätmed ja riknenud toidukraam on toore biogaasitootjatele," nendib Piht.
    Green Marine juhtkonna mõttearendustes on mitmel korral kõlama jäänud seisukoht, et jäätmelubade väljastamiselgi peaks olema kriteeriumiks ettevõtete reaalse jäätmekäitlus- ning tehnoloogilise võimekuse hindamine, mis loobki ringmajanduse materiaalse baasi.
    "Kõigile meie klientidele on oluline teada, et ei laevade ega ka meie teiste klientide-partnerite jäätmed ei rända kunagi otsejoones mäkke,“ ütleb kokkuvõtvalt Sülla.

    Suured reostused kadusid

    See pole mitte juhus, vaid paljude organisatsioonide sihipärase töö tulemus, et suuri merereostusi ei ole meie piirkonnas ammu olnud. Miks nii? Green Marine teeb reostuste ennetamiseks tihedat koostööd ASi Tallinna Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonnaga, politsei- ja piirivalveametiga, mereinspektsiooniga, Eesti kaitseväega ning paljude teiste ettevõtete ja institutsioonidega. Üks olulisi meetmeid on asjaolu, et laevaomanikud ei pea optimeerima sadamas üleantavate jäätmete koguseid. Ei ole ju laeval mõtet lasta pilsivett reisi jooksul merre niriseda, kui sadamas pead nii või naa maksma kindla keskkonnatasu, saades vastu korrektse teenuse.
    Green Marine on ka teises mõttes väga oluline ettevõte. Kui Läänemerel peakski juhtuma suurem õlireostus, on nad piirkonnas ainsad, kes on suutelised kaitorustiku kaudu korjelaevadelt õlisegust jäädet suurtes kogustes vastu võtma, hoiustama ja käitlema. Hoiustamise võimekus on oluline selleks, et oleks aega välja selgitada reostaja isik. Selleks peab võtma mitmeid võrdlevaid proove laevalt ja tegema analüüse ning alles siis saab esitada reostajale süüdistuse. Kurikuulus Muuga sadama Alambra juhtum lõppeski Kreeka laevafirma jaoks õnnelikult seetõttu, et Eestil ei olnud tookord võimalust hoiustada mereveest korjatud õliseguse jäätme kogust ning arbitraažis oli sunnitud 50 miljoni kroonise trahvi asemel esitama reostajale vaid 50 000kroonise trahvisumma. Tänased võimalused eeldavad, et saame süüdlase tuvastamisel ta ka oma tegude eest täiel määral vastutama panna.
    Green Marine on tunnistatud juba mitme aasta jooksul edukaks Eesti ettevõtteks, ettevõte on lülitatud ESPO Green Guide’i hea praktika kogumikku, teda on keskkonnaministeerium tunnustanud kui aasta keskkonnasõbralikku ettevõtet, ettevõttele on omistatud Läänemere sõbra nimetus, mille andis üle Rootsi kroonprintsess Victoria, ettevõte on kõigi kruiisifirmade poolt sertifitseeritud ja tunnustatud koostööpartner.
    Rootsi kroonprintsess Victoria üle andmas Läänemere sõbra auhindu
    Green Marine juhatuse liikmed Aivar Sülla ja Carl-Erik Piht Läänemere sõbra auhinnaga

    Omanikud: AS Tallinna Sadam (51%), NT Shipping & Trading OÜ (24,5%) ja Konakt Investeeringute OÜ (24,5%).

    Töötajaid: 35 inimest. Kaadrivoolavus on ettevõttes väike. Oma töötajaid valitakse hoolikalt.

    Keda veel teenindavad? Ka teised Eesti sadamad, paljud laevandusfirmad ja sadamaoperaatorid, politsei- ja piirivalveamet, Eesti kaitsevägi nii merel kui ka maismaal, Eesti Energia, raudteeettevõtted, naftaterminaalid, autode teenindus- ja remonditöökojad, ehitusettevõtted jt.

    Statistikat: ASi Tallinna Sadam sadamaid külastab aastas ligi 7000 laeva ja üle 10 miljoni reisija. 180 000 tonni naftat voolab igal aastal maailma meredesse. 83% Green Marine’i kogutavatest tavajäätmetest töödeldakse ümber ja suunatakse taaskasutusse.

    Vaata lisa greenmarine.ee
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA turuindeksid lõpetasid nädala korraliku tõusuga
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.