• Jaga lugu:

    Telia päikesepark aitas vältida 160 tonni CO2 õhku paiskamist

    Foto: Telia Eesti

    Veidi üle aasta tagasi Telia suurima andmekeskuse kõrvale rajatud päikesepargi tootlus osutus prognoostust pea 7% kõrgemaks ning tänu päikeseenergia kasutamisele jäi õhku paiskamata üle 160 tonni süsihappegaasi.

    Tallinna külje all Laagris asuv Telia suurim andmekeskus hakkas eelmise aasta oktoobrist esimesena Eestis kasutama päikeseenergiat.
    Telia Eesti ärikliendiüksuse juht Holger Haljand tõi välja, et kuna andmekeskused on väga kõrge elektritarbimisega, pakub päikeseenergia keskkonnasõbralikku võimalust energiakulu vähendamiseks.
    „Andmekeskuse päikesejaama võimsuse määras paneelide paigaldamiseks kasutada olnud pinna suurus ning kuigi see ei kata kogu andmekeskuse energiavajadust, on selle panus märkimisväärne. Taastuvenergia kasutamine on oluline nii keskkonna kui majanduslikust aspektist, arvestades energiahinna kasvu,“ sõnas Haljand.
    Laagri päikesepargi keskmiseks aasta tootluseks oli prognoositud 119 MWh. Esimese aasta tulemus ületas seda 6,7% ning õhku jäi paiskamata ca 162 tonni süsihappegaasi, mis on võrreldav ühe keskmise bensiiniga sõitva auto 1,2 miljoni kilomeetri läbimisega tekitatud heitegaasi kogusega. „Oma panusse andis muidugi ka erandlikult ilus ja päikseline suvi,“ lisas Haljand.
    Päikesepargi rajamise eelduseks on vaba pinna, näiteks krundi- või katusepinna olemasolu ning kõikjale neid rajada ei saa.
    Päikeseenergiat saab kasutada veelgi efektiivsemalt
    „Päikesepaneelide efektiivsus on veel siiski võrdlemisi madal, eriti arvestades, millist potentsiaali päikeseenergia endas tegelikult peidab. Selles valdkonnas on kindlasti veel palju ruumi innovatsiooniks. Et saaksime päriselt pöörata Eesti elektrienergia tootmise roheliseks, peab praegune päikesetehnoloogia muutuma oluliselt efektiivsemaks ja kompaktsemaks, et me ei raiskaks väärtuslikku maapinda suurte paneelide paigaldamiseks ning Eesti teadusarendustegevus omab siin võtmerolli,“ arutles Haljand.
    Laagri andmekeskuse päikesejaama hinnanguline eluiga on 25 aastat, selle võimsus on 2 x 50 kW ja keskmine prognoositud tootlus on suurusjärgus 119 MWh aastas.
    Keskkonnasäästlik majandamine on Telia jaoks üks prioriteetidest. „Alates 2016. aastast kasutame ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ainult rohelist elektrienergiat ning 2020. aastal alustasime autopargi väljavahetamist elektriautode vastu, mis toetab meie ambitsioonikat eesmärki langetada oma tegevuse CO2-heitmed 2030. aastaks nulli. Soovime kindlasti laiendada ka taastuvenergia kasutamise võimalusi,“ lisas Telia ärikliendiüksuse juht.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peep Siitam: palvetamine ja filosofeerimine talutavat elektri hinda ei too
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Tänasest soodsamat elektrienergiat võimaldavate justnimelt Eestis asuvate tootmisseadmete rajamist on takistanud eelkõige pime usk elektrituru viljastavasse mõjusse, kirjutab osaühingu Energiasalv Pakri juht Peep Siitam oma LinkedIni lehel.
Nordecon sõlmis 28 miljoni eurose lepingu
Nordecon sõlmis enam kui 28 miljoni euro suuruse lepingu Rae valla Uus-Järveküla elurajooni ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis enam kui 28 miljoni euro suuruse lepingu Rae valla Uus-Järveküla elurajooni ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Elcogen ehitab korealastele 75miljonise vesinikutehase
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Tallinnas Ülemiste linnakus kütuseelemente tootev Elcogen sõlmis kokkuleppe Lõuna-Korea Uljini maakonna ja Next Energy Corporationiga Koreasse tehase ehitamiseks.
Raadiohommikus: superkondensaatorid, tuulegeneraatorid ja lennukihooldaja plaanid
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägib Tesla mängumaale trügiva Skeleton Technologiese ärijuht Ants Vill sellest, kuidas hammustada tükki 60 miljardi euro suurusest turust, millal võiks superkondensaatoreid arendav ettevõte jõuda kasumisse ning kui palju plaanitakse Eestis töötajaid värvata.