Juba alates oktoobrist 2023 tuleb suuremad ehitusobjektid ning ehituse töövõtuahel ja ehitusplatsile lubatud töötajad registreerida maksu- ja tolliameti infosüsteemis. Tasub teada, et 2024. aasta juunis hakkab maksu- ja tolliamet ka seaduse täitmist kontrollima.
![Objekte, mida seadus puudutab, on tööinspektsiooni eelteadete statistika põhjal aastas keskmiselt 600.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=5a512023-98f5-54e1-bb8b-43b83f2af32e&width=3840&q=70)
- Objekte, mida seadus puudutab, on tööinspektsiooni eelteadete statistika põhjal aastas keskmiselt 600. Foto: Shutterstock
Peamine kohustatud isik on objekti peatöövõtja, sõnab maksu- ja tolliameti projektijuht Siim Tamm. “Peatöövõtja peab muretsema elektroonilise registreerimise süsteemi enda ehitusplatsile ning tal on kohustus maksu- ja tolliametis registreerida ehitusobjekt, sisestada sinna alltöövõtjad ja märkida enda poolt lubatut töötajad. Suur eesmärk on muidugi ausam konkurentsikeskkond.”
Tamme sõnul on Eesti seni olnud naaberriikidel sabas sörkija. Nii Soomes, Rootsis kui Lätis on oma vastav süsteem juba olemas. Õnneks on meie süsteemi, mille kallal on aastaid vaeva nähtud, loomisel saanud naabrite vigadest õppida.
G4Si turvatehnikadivisjoni direktori Priit Orassoni sõnul on ehitusplatse, kel on oma kaardisüsteem juba pikalt kasutusel olnud. Küll aga muudab ühtne süsteem elu lihtsamaks. Varem võis ehitustööline ringi käia, viis erinevat kaarti taskus.
Saates selgitavad G4Si turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson, G4Si turvatehnikadivisjoni teenusejuht Dmitri Šabunov ning maksu-ja tolliameti projektijuht Siim Tamm, kuidas seadust korrektselt täita, millised eelised annab teenusepakkuja G4S kasutamine ning mida peaks iga peatöövõtja sellest kohustusest, andmete kasutamise võimalustest ning terviklikest turvalahendustest teadma.
Ehitusplatsile registreerumise seaduse täitmist hakatakse kontrollima
Seotud lood
Milline on kinnisvaraturu hetkeseis, kas majanduskriis on süvenemas ja ehitused jäävad seisma ning kuidas tagada seisma jäänud ja ka töös olevate ehituste turvalisus, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio sisuturundussaates.
1. juulil hakkab kehtima turvategevuse seadus. Äripäeva raadio saates räägime, mida see endaga kaasa toob.
Erasektori kümnest tuhandest ehitistest, millel on selle aasta lõpuks kohustuslik teostada tuleohutusülevaatus, on selle eest seni hoolt kandnud vaid viiendik. Hoonete omanikud on vaikselt hiljaks jäämas, tõdeti saates, millest saab põhjaliku ülevaate, millistes hoonetes tuleb ülevaatus teha, kes peaks neid tellima, kui palju see töö maksab ja mida tuleb teha puuduste korral.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele