Laostunud ehituspundi viimane raha rändas kurikuulsale ärimehele
Kui poolikute objektidega jäänud ehitusfirma Eviko viimased kliendid oma sadu tuhandeid eurosid nõudma hakkasid, oli viimane raha ettevõttest juba vehkat teinud.
“Ei pea nüüd ega edaspidi, sõltumata teemast ja küsimustest, võimalikuks suhelda Äripäeva ajakirjanikega,” ütles mitme pankrotistunud ehitusfirmaga seotud Toomas Tromp.
Kui kaks Eviko-nimelist pankroti suunas liikuvat ehitusettevõtet nimetavad hädade põhjusena turuolukorda ja paindumatuid tellijaid, siis partneritest võlausaldajad viitavad Eviko hulljulgele käitumisele riigihangetel.
Suurte võlgadega ehitusfirma Eviko päästmine ei õnnestunud, mistõttu käis ettevõtte juht Kaimo Sepp Tartu maakohtus pankrotti tunnistamas ja selgitusi andmas.
Tänavu kevadel saneerimisele läinud ehitusettevõte Eviko juhatus andis sisse pankrotiavalduse. Miljonitesse ulatuvate võlgade tasumist ootab üle 170 ettevõtte.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?