Artikkel
Estonian Business Schooli ettevõtluse ja ärijuhtimise esimese kursuse tudengid Martin Višnevski, Hermiina Prave ja Ragnar Tali. Nad kõik on tulevikus ettevõtjad ja ideaalis ka juhid. Aga see pole eesmärk omaette.Foto: Andras Kralla

Tööle marsivad kartmatud noored: me teame, et väärime kõrget palka

„Sõprade ees oleks see veits flex ka, et saan neli kilo,“ ütleb inseneritudeng Kristjan Taimla. Palgast rääkimine ei ole noorte jaoks tabu, Z-põlvkond arutab seda teemat lõdvalt.

Kes tsitaadist aru ei saanud, siis neli kilo on 4000 eurot ning veits flex tähendab uhkustamist, aga seda mitte ülbelt, vaid humoorikalt. Oma päris esimeses töökohas tahaksid inseneritudengid Kristjan Taimla ja Anna Sihvart kätte saada 2500-3000 eurot.
Kristjan on 60-liikmelise tudengivormeli tiimi kapten ja Anna juhib seal ühte meeskonda.
„Lööks jalaga ukse lahti, et 3000 või mitte midagi,“ lausub Kristjan veidi naljatledes. Kopsaka palga küsimiseks annab nende meelest aluse see, et Kristjanil on käes magistri- ja Annal bakalaureusekraad ning tudengivormel on Formula Studenti võistlussarjas väga edukas. Kristjan naerab, et ehk saab ta peagi endale CVsse kirjutada „maailma kõige edukama tiimi juht“.
Samas tunnistavad Äripäevaga rääkinud tudengid, et võivad tööle minna ka miinimumpalga eest, kui kogemus on karjääri jaoks väärtuslik.
Teil on meid vaja
Inseneritudengid teavad hästi, et Eestis on kõva inseneride puudus ning spetsialiste otsitakse tikutulega taga. Selle oskavad nad enda kasuks pöörata. Kes tahab head inimest, see on valmis ka maksma, lausub Kristjan.
Tudengivormeli tegemine on justkui palgata täiskohaga töö, kus õpitakse sihikindlust, pingetaluvust ja meeskonnatööd, kirjeldavad noored. Nad teavad ka rääkida, et tööandjad hindavad tudengivormeli liikmeid, sest neil on suur huvi inseneeria vastu. Kui kirjutada CVsse, et olin kaks aastat tudengivormeli kapten, siis selliseid inimesi on Eestis vist kümme tükki, räägib Kristjan. Vormelijuhi kogemus on insenerivaldkonnas kõva sõna.
Tudengivormeli liige Anna Sihvart ja tiimi kapten Kristjan Taimla. Armastus inseneeria vastu algas juba koolis. „Kui reaalained meeldivad, siis väljavaated eluks on üsna head,“ ütles Kristjan. Foto: Andras Kralla
Insenerid nimetavad oma unistuste tööandjaks kaitsevaldkonna ettevõtteid Milrem Roboticsit ja Threod Systemsit. Suuresti ka sellepärast, et ettevõtted on tudengivormeli sponsorid ja võtavad tudengite sõnul meeleldi endale vormelitiimist praktikante. Annagi on Milremis juba praktikal käinud.
Kristjan lisab, et igal aastal lähevadki kõige säravamad tähed Milremisse tööle.
1899eurot kätte – see on noorte palgaootus tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri uuringu järgi. Keskmiselt teenitakse kätte aga 1364 eurot.
Kaitsetööstus on atraktiivne valdkond ka Estonian Business Schooli ettevõtluse ja ärijuhtimise tudengi Ragnar Tali meelest. Ta on 20aastane ja tegelikult juba töötab tootmisjuhina. Kus ja millise palga eest, ta täpsustada ei soovi.
Küll aga ütleb Ragnar, et lisaks Milremile ja Threodile on paeluvad tööandjad ka droonitootja KrattWorks ja investeerimisfirma Lightyear. Kaitsetööstus tundub atraktiivne, sest tudengitele meeldivad uuenduslikud lahendused, selgitab ta.
Vana tööstus ei meelita
Kui kaitsetööstus kõrvale jätta, on tööstusvaldkond jätnud tudengitele pigem kehva mulje.
Ragnari kursakaaslane Martin Višnevski ütleb, et halb maine pole tööstusettevõtete süü. Ta selgitab, et noortele on terve elu räägitud, et tööstusrevolutsioon oli halb, sest see tekitas palju heitgaase, jääke ja turgutas ületarbimist, mis on endiselt suured probleemid. „Puude lõhkumine on ka paha,“ lisab ta nimekirjale.
Tulevane insener Kristjan täiendab veel, et klassikalises tööstuses läheb otsuste vastu võtmiseks ja tegutsemisele kaua aega ning see tõukab eemale. Anna tõdeb, et tööstuses käib iga liigutus paberite järgi ja spontaansust on vähe – see hirmutab.
Sobib ka miinimumpalk
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Soome valmistub müüma osalust neljas firmas
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.
Soome valitsus teeb parlamendile ettepaneku vähendada riigi osaluse limiiti neljas ettevõttes – lennujaamafirma Finavia ja raudteetranspordifirma VR osalus väheneks seniselt 100 protsendilt 50,1 protsendile, gaasifirma Gasumi ja postifirma Posti osalus väheneks seniselt 50,1 protsendilt 33,4 protsendile.