kalandus

Südaööni kestnud Euroopa Liidu ministrite kalanduse ja põllumajandusnõukogus võeti vastu 2020. aasta Läänemere kalakvoodid. Rõõmusõnumeid tuleb nii räimerindelt kui ka eestlaste välja räägitud pakutust suuremast kilukvoodist.

Äripäeva raadio hommikuprogrammi külastas Net Groupi tegevjuht Priit Kongo, kellega rääkisime ärist Aafrikas ja miks seal on edu tulnud.

Aastaid Eesti krevetipüügile suletud olnud Loode-Atlandi krevetivaru on taastunud ning järgmisel aastal saavad Eesti laevad püügile naasta.

Mõni päev tagasi jõustus erakorraline tursakala püügikeeld, mis võib mõjutada ka eestlaste peamise kalasaagi kilu ja räime püüki.

Kodumaa kalakasvatajad nimetavad eelmise aasta suve selle kuumuse ja kuivuse tõttu katastroofiliseks ning ütlevad, et kui ka tänavu selline ilm kordub, peab nii mõnigi oma tegevuse lõpetama või selle ümber korraldama.

Eestis on mitu plaanitud kalakasvatust purde taha kinni jäänud ja ega kehvades oludes Läänemerre lube anda ei tahetagi. Lahenduseks võiks olla söödava rannakarbi kasvatamine.

Venemaa võimud pidasid Läänemerel Kaliningradi lähistel kinni Soome lipu all sõitva kalalaeva, mida süüdistatakse kalastusreeglite rikkumises, kirjutas Helsingin Sanomat.

Reovee merre juhtimise eest trahvi saanud Paldiski kalajahutehas on praeguseks töö peatanud.

Ehkki lõheturgu ootab tänavu analüütikute hinnangul rekordaasta, alustasid Norra kasvanduslõhe tootjate aktsiad uut aastat mullustest tipptasemetest üksjagu allpool koperdades.

Järvamaal leiti Neli Elementi OÜ Roosna-Alliku kalakasvanduses kaladelt kalataud, mis tähendab, et kasvatus tuleb ajutiselt sulged

Lõhetootjate kohale on viimaks saabunud pilvitu taevas – kasvanduskalu aastaid kimbutanud looduslikud hädad on taandunud, nõudlus kasvab, kalaliha kilohind on stabiilselt kõrgel ja kasumid suured.

Täna lõppes Tallinnas viis päeva kestnud Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) koosolek, kus otsustati, et tuleval aastal saab Eesti Loode-Atlandi vetest püüda senisest rohkem turska ja meriahvenat, krevetipüük avaneb ilmselt 2020. aastal, teatas keskkonnaministeerium.

Kuigi väikseid erinevusi võib kalasaagi puhul märgata, pole tänavused kuumad ilmad ülemäära palju muutusi põhjustanud, kirjutas Saarte Hääl.

Eesti teise kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv oli 3,7 protsenti, teatas statistikaamet. Teises kvartalis oli SKP jooksevhindades 6,4 miljardit eurot.

Ettevõtlussektori kogukasum oli II kvartalis 726 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui aasta varem samal ajal, teatab statistikaamet.

Kalakasvatus on kindlasti tulusaim valdkond põllumajanduses ja Hiiumaa on selleks igati sobiv paik, põhjendas PRFoodsi juht Indrek Kasela, miks kavatseb ettevõte rajada saare rannikuvetesse 6-8 miljoni euro eest uue kasvanduse.

PRFoodsi tütarettevõte Saaremere Kala sõlmis eile lepingu, millega omandab OÜ-s REDSTORM enamusosaluse.

Veterinaar- ja toiduamet avastas Aravuse külas asuvas kalakasvanduses Eestis haruldase viirushaiguse. Müük on peatatud, uued analüüsid toovad selguse.

Rootsi ja Soome suurim vikerforelli kasvataja Nordic Trout Ab sihib uue kalakasvanduse kohaks Hiiumaa rannikut, kus püsti panna Eesti suurim kalafarm.

Norras plaanitakse kalatööstusele uut maksu, mis on juba praegu tootjate seas tekitanud suurt protesti, kirjutab Kauppalehti.

Soome kalakasvataja Nordic Trout AB hoiab silma peal Hiiumaal kavaga seal vikerforelle kasvatama hakata.

Täna kinnitas valitsus uued kalapüügikvoodid, millega kasvavad pisut räime- ja kilupüügivõimalused Läänemerel.

Kasvanduslõhesid viimasel paaril aastal kimbutanud mürgised vetikad ja parasiidid on viinud kilohinna üles ja nõudluse alla. Nüüd hakkab tootmine taastuma, aga turg mitte.

Riigisekretär kuulutas eile välja konkursi 15 avaliku teenistuse tippjuhi ametikohale, mis viiakse läbi selle poolaasta jooksul.

Sanktsioonide ja vastusanktsioonidega peetava kaubandussõja kõrval meeldib Venemaale kehtestada ulatuslikke embargosid ka väidetavate sanitaarprobleemide pärast.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu otsustas toetada keskkonnaprogrammist 728 projekti kokku 20 317 062 euroga. Toetust saavad projektid kümnes valdkonnas üle kogu Eesti.

Täna hommikul ei uskunud ma oma silmi – käisin nagu ikka oma investeeringute seisu ja aktsiate hindu vaatamas, kui äkki nägin, et Norra lõhekasvataja Leroy Seafood Groupi aktsia oli 900% plussis! Nii näitas mulle Swedbanki lehekülg, kus on aktsiate hinnad Oslo börsil.

Läinud aasta jaanuaris tehti Norras ajalugu – nafta hinna langus ja kasvav nõudlus mereandide järgi tekitas olukorra, kus lõhepuraka hind (4,5 kilo) ületas Brenti nafta barreli hinna.

Edu ootab neid idufirmasid, mis sisenevad seni vähese innovatiivsusega silma paistnud valdkondadesse, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.

Pärnu turul on Kalamajaka kohvik juba kolm aastat kalasõprade hulgas kuulsust kogunud, Tabasalus tegutseb selle noorem vend – kalakohvik FAO27.

Pilk numbritele näitab, et kalakasvatajate paljud plaanid lendavad vastu taevast, samuti pole euroraha suutnud kasvandusi edukaks teha.

Kui Euroopa Liidus võidi täna kergemalt hingata, et Euroopa Liidu ja Kanada vahelise vabakaubanduslepingu karile ajada riskinud tõke on kadunud, siis Norras ei vaadata seda arengut kuigi hea meelega.

Euroopa Liidu eesistumise raames korraldatakse Eestis järgmise aasta teisel poolel ligikaudu 200 konverentsi ja üritust, mille jaoks on ette nähtud umbkaudu 15 miljonit eurot.

Eesti suuremate eraveekogude hulgas on üksjagu omaaegseid suuri kalakasvatustiike, millest osa kasutatakse sihtotstarbeliselt siiani, ning looduskauneid metsajärvesid, mille ääres omanikud käivad puhkamas.

Riigikontrolli hinnangul pole Euroopa Kalandusfondi toetused aidanud olulisel määral kasvatada Eestis tehislikes tingimustes suuremal hulgal kala ja vähki. Vaatamata tootmisvõimsuste kasvule ei jõua omamaine toodang tarbijani.