Sõimajad-ähvardajad ei aita angerjaid ega ka kedagi teist

„Milles mina süüdi olen?“ küsib Tiit Soosaar, kes on üks kahest Eesti angerjakasvanduse pidajast. Viimaste aastate jooksul on ta leidnud oma postkastist nii mõnegi ähvarduskirja. Küll lubatakse ta kasvanduses elektrikatkestus korraldada, generaator ära lõhkuda või midagi muud kurja korda saata.

Eesti Kunstiakadeemia otsus lõpetada Iisraeli ülikooliga partnerlus ja hilisemad selgitused selle kohta on musternäidis ebaõnnestunud kommunikatsioonist. On aga selge, et Eesti ühiskonnas käib arutelu millegi palju suurema kui üksnes selle kitsa loo üle.

Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.