Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soolalao saatus valitsuse käes
Novembri lõpul tahetakse avada Estimpeksile kuuluv ärikeskus endises Rotermanni kvartali soolalaos. Viimastel nädalatel on aga vaidlustatud renoveeritud hoone funktsioon, selle põhjuseks on Estimpeksi ning kultuuri- ja haridusministeeriumi eriarvamus objekti omandi- ja rendisuhete osas.
Ärikeskuses, kus on pinda 2500 ruutmeetrit, plaanis Estimpeks avada restorani, müügipinnad ning büroo- ja ekspositsioonipinnad, kultuuri- ja haridusministeeriumi seisukoha järgi peaks seal paiknema ka arhitektuurimuuseum.
Majandusministeerium ja kultuuriministeerium on pidanud läbirääkimisi, et arhitektuurimuuseum saaks ärikeskuses ruumid, lõpliku tulemuseni pole veel jõutud, rääkis Promet.
Ta lisas, et kultuuri- ja haridusministeerium ei ole keeldunud kulutuste katmisest Estimpeksile. Järgmise aasta riigieelarvest on selleks taotletud 1,13 miljonit krooni. «Teine pool väidab, et seda on vähe,» rääkis Promet.
Ta lisas, et on välja pakutud ka investeeringute kompenseerimise võimalus, mille kohaselt võiks kolmandiku majast kaheksa aasta jooksul välja osta. «Samas ma ei tea, kas on otstarbekas, et riik ostab riigilt maja välja,» arutles ta.
Promet märkis, et ebaselge on ka see, mis saab renoveeritud soolalao hoonest juhul, kui Estimpeks erastatakse. «Vähemalt see kolmandik hoonest, kus hakkaks asuma arhitektuurimuuseum, ei tohiks erastamisele minna,» avaldas ta arvamust.
Estimpeksi tegevdirektori asetäitja Mati Luik kinnitas, et firmale on selgusetu, mida on kultuuri- ja haridusministeerium mõelnud neile pakutava 1,13 miljoni krooni all. «Tänase päeva seisuga ei ole ühtegi lepingut sõlmitud. Kui leitakse mõlemaid pooli rahuldav variant, siis see sõlmitakse, kui ei, siis ei sõlmita,» lausus ta.
Luik tunnistas, et Estimpeksit rahuldab variant, mis võimaldab firmal teenida kasumit. Hoonesse tehtud investeeringute suurus ulatub Luige sõnul üle 25 miljoni krooni. 1992. aastal otsustas tollane ülemnõukogu jätta soolalao riigivara koosseisu ja arhitektuurimuuseumi tarbeks.
Linnavolikogu toetas sellekohast otsust 1993. aastal, samal aastal pandi see kultuuriministeeriumi riigivara koosseisu jääva vara nimekirja. 1994. aastal otsustas valitsus hoone üle viia majandusministeeriumi valitsusalasse. Ühe punktina kohustas valitsus objekti kasutuselevõtmisel arvestama kultuuri- ja haridusministeeriumi huve.