Telefonist televiisorini

Alates tänasest igal reedel ilmuma hakkav side- ja kontoritehnika rubriik püüab nii ca 28 000 mobiili- kui ka 500 000 tavalise telefoni omanikku, samuti kontoritehnika kasutajaid infotulvas suunata ja kõige uuega kursis hoida. Selleks pakub uus rubriik igal nädalal erinevate side- ja kontoritehnika mudelite omaduste ja hinna võrdlusi ning teavet uudistoodete kohta.

Veel 1994. aasta jaanuaris ennustati Eestis analoogmobiiltelefonide arvu kasvavat 1995. aasta lõpuks 13 000ni ja 1996. aasta lõpuks 18 000ni. Juba praeguseks on see arv ületanud 18 000 piiri. Sellele tasemele on jõutud viie aastaga.

Mobiiltelefonivõrgu areng Eestis algas alles 1990. aastal, mil Tallinnas paigaldati Soome NMT 450 võrgu laiendusena kolm esimest tugijaama. Lisaks analoogmobiilsidele on sel aastal lisandunud digitaalne mobiilside, mille abonentide arv on jõudmas 10 000ni.

Samas pole mobiiltelefon sugugi vaid kõnelemise vahend, vaid lisaseadmeid kasutades võib tema abil näiteks autos büroo sisse seada. Seega ei ole ärimees enam aheldatud töölaua külge, vaid mobiilside võimaldab tööasju ajada mistahes ajahetkel mistahes kohas.

Sidesüsteem ei tähenda enam ühte ragisevat telefoni toas ega vaevaliselt töötavat faksiaparaati firmas, vaid mitmesuguseid kasutamisvõimalusi pakkuvaid telefonisüsteeme, rohkete lisateenustega telefoniaparaate, laia valikut fakse jne.

Lisaks mitmesugustele sidevahenditele vajab tänapäeva firma mitmesugust kontoritehnikat, alates paljundusmasinatest ja lõpetades visuaalsete infokandjatega. 1980. aastatel juhuslikult, peamiselt humanitaarabi korras firmadesse sattunud kontoritehnika ei rahulda firmajuhte enam ammu.

Kohalikud kontoritehnikamüüjad, kes tagavad ka tehnika hoolduse, klientuuri puudumise üle ei kurda. Mitmed tuntud kontoritehnikafirmad on aastatel 1993--1994 oma käibe peaaegu kolmekordistanud.

Orienteerumine tormiliselt areneval side- ja kontoritehnikaturul nõuab teadmisi, kuna piir telefoni, arvuti, paljundusmasina ja televiisori vahel hakkab üha enam ähmastuma.