• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi erastajaks loodetakse konsortsiumit

    Peterson kinnitas lennukompanii praeguse juhtkonna osalemist erastamisel, kuid lisas, et tegevjuhtkonna mõiste on väga lai. Esitatava pakkumuse taga võib juhtkonnast olla 1--100 inimest. Lennukompanii jaoks oleks kõige parem kombinatsioon, kui erastajaks oleks grupp, mis koosneb finantsinstitutsioonist, kust tuleb raha, lennufirmast, kes kindlustab turu, ja inimestest, kes hakkavad firmat juhtima, rääkis Peterson. Tema sõnade kohaselt peab strateegiline partner olema selline, kellega on võimalik reisijaid üksteisele ette sõidutada. «On selge, et mingisuguse Ladina-Ameerika lennukompaniiga pole mõtet kokku leppida, kuid samas ei saa partner olla ka liiga lähedalt, et liinid ei oleks ühildatavad,» lausus Peterson.
    Petersoni ütlusel ei ole Estonian Airi juhtkonnal oma strateegilise partneri valikul mingit sõnaõigust, kuna erastaja valib erastamisagentuur.
    Teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini sõnade kohaselt puudub Estonian Airil juriidiliselt ja protseduuriliselt õigus erastamisel kaasa rääkida. «On aga täiesti loogiline, et grupiga, kes töötas välja erastamiskava -- ettevõtte tegevjuhtkond, juhatus, ministeerium ja erastamisagentuur -- peetakse nõu, sealjuures detailidesse laskumata,» lausus Martin. Aktsiakapitali laiendamist, nagu Estonian Airi puhul, ei ole erastamisel varem kasutatud, põhjendas ta.
    Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti kinnitusel kuulatakse Estonian Airi juhtkonna argumendid ära isegi juhul, kui nad ka ise erastamispakkumuse teevad.
    Petersoni ütlusel ostetakse erastaja poolt Estonian Airi puhul sisuliselt tulevast kasumit ja potentsiaalset 200 000 reisijaga turgu, mida lennukompanii on võimeline tulevikus aastas teenindama. «Igaüks otsustab ise, kui paljuga ta on nõus sellesse investeerides riskima,» lausus Peterson võimaliku kapitali lisandumise kohta. Estonian Airi juhtkond valitsust varem teavitanud 60--80 miljoni kroonisest kapitalivajadusest.
    Ka Väino Sarnet ei nõustunud ennustama pakutavaid täiendavate investeeringute summasid. Praegusele 93 miljoni kroonisele Estonian Airi aktsiakapitalile loodetakse Sarneti sõnul aga juurde saada 51--66% erakapitali.
    Praeguseks on riigi poolt veel määratlemata, mis saab riigile jäävast 34 protsendist aktsiatest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Evergrande jättis intressid ja töötajate palgad tasumata Pankrotini on veel 30 päeva armuaega
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.