• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi erastajaks loodetakse konsortsiumit

    Peterson kinnitas lennukompanii praeguse juhtkonna osalemist erastamisel, kuid lisas, et tegevjuhtkonna mõiste on väga lai. Esitatava pakkumuse taga võib juhtkonnast olla 1--100 inimest. Lennukompanii jaoks oleks kõige parem kombinatsioon, kui erastajaks oleks grupp, mis koosneb finantsinstitutsioonist, kust tuleb raha, lennufirmast, kes kindlustab turu, ja inimestest, kes hakkavad firmat juhtima, rääkis Peterson. Tema sõnade kohaselt peab strateegiline partner olema selline, kellega on võimalik reisijaid üksteisele ette sõidutada. «On selge, et mingisuguse Ladina-Ameerika lennukompaniiga pole mõtet kokku leppida, kuid samas ei saa partner olla ka liiga lähedalt, et liinid ei oleks ühildatavad,» lausus Peterson.
    Petersoni ütlusel ei ole Estonian Airi juhtkonnal oma strateegilise partneri valikul mingit sõnaõigust, kuna erastaja valib erastamisagentuur.
    Teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini sõnade kohaselt puudub Estonian Airil juriidiliselt ja protseduuriliselt õigus erastamisel kaasa rääkida. «On aga täiesti loogiline, et grupiga, kes töötas välja erastamiskava -- ettevõtte tegevjuhtkond, juhatus, ministeerium ja erastamisagentuur -- peetakse nõu, sealjuures detailidesse laskumata,» lausus Martin. Aktsiakapitali laiendamist, nagu Estonian Airi puhul, ei ole erastamisel varem kasutatud, põhjendas ta.
    Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti kinnitusel kuulatakse Estonian Airi juhtkonna argumendid ära isegi juhul, kui nad ka ise erastamispakkumuse teevad.
    Petersoni ütlusel ostetakse erastaja poolt Estonian Airi puhul sisuliselt tulevast kasumit ja potentsiaalset 200 000 reisijaga turgu, mida lennukompanii on võimeline tulevikus aastas teenindama. «Igaüks otsustab ise, kui paljuga ta on nõus sellesse investeerides riskima,» lausus Peterson võimaliku kapitali lisandumise kohta. Estonian Airi juhtkond valitsust varem teavitanud 60--80 miljoni kroonisest kapitalivajadusest.
    Ka Väino Sarnet ei nõustunud ennustama pakutavaid täiendavate investeeringute summasid. Praegusele 93 miljoni kroonisele Estonian Airi aktsiakapitalile loodetakse Sarneti sõnul aga juurde saada 51--66% erakapitali.
    Praeguseks on riigi poolt veel määratlemata, mis saab riigile jäävast 34 protsendist aktsiatest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.