Peterson kinnitas lennukompanii praeguse juhtkonna osalemist erastamisel, kuid lisas, et tegevjuhtkonna mõiste on väga lai. Esitatava pakkumuse taga võib juhtkonnast olla 1--100 inimest. Lennukompanii jaoks oleks kõige parem kombinatsioon, kui erastajaks oleks grupp, mis koosneb finantsinstitutsioonist, kust tuleb raha, lennufirmast, kes kindlustab turu, ja inimestest, kes hakkavad firmat juhtima, rääkis Peterson. Tema sõnade kohaselt peab strateegiline partner olema selline, kellega on võimalik reisijaid üksteisele ette sõidutada. «On selge, et mingisuguse Ladina-Ameerika lennukompaniiga pole mõtet kokku leppida, kuid samas ei saa partner olla ka liiga lähedalt, et liinid ei oleks ühildatavad,» lausus Peterson.
Petersoni ütlusel ei ole Estonian Airi juhtkonnal oma strateegilise partneri valikul mingit sõnaõigust, kuna erastaja valib erastamisagentuur.
Teede- ja sideministeeriumi kantsleri Ruth Martini sõnade kohaselt puudub Estonian Airil juriidiliselt ja protseduuriliselt õigus erastamisel kaasa rääkida. «On aga täiesti loogiline, et grupiga, kes töötas välja erastamiskava -- ettevõtte tegevjuhtkond, juhatus, ministeerium ja erastamisagentuur -- peetakse nõu, sealjuures detailidesse laskumata,» lausus Martin. Aktsiakapitali laiendamist, nagu Estonian Airi puhul, ei ole erastamisel varem kasutatud, põhjendas ta.
Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti kinnitusel kuulatakse Estonian Airi juhtkonna argumendid ära isegi juhul, kui nad ka ise erastamispakkumuse teevad.
Petersoni ütlusel ostetakse erastaja poolt Estonian Airi puhul sisuliselt tulevast kasumit ja potentsiaalset 200 000 reisijaga turgu, mida lennukompanii on võimeline tulevikus aastas teenindama. «Igaüks otsustab ise, kui paljuga ta on nõus sellesse investeerides riskima,» lausus Peterson võimaliku kapitali lisandumise kohta. Estonian Airi juhtkond valitsust varem teavitanud 60--80 miljoni kroonisest kapitalivajadusest.
Ka Väino Sarnet ei nõustunud ennustama pakutavaid täiendavate investeeringute summasid. Praegusele 93 miljoni kroonisele Estonian Airi aktsiakapitalile loodetakse Sarneti sõnul aga juurde saada 51--66% erakapitali.
Praeguseks on riigi poolt veel määratlemata, mis saab riigile jäävast 34 protsendist aktsiatest.