18. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Siimann hakkab meediapoliitikat tegema

Riigikogu koonderakonna fraktsiooni esimees unistas Reklaamitelevisiooni (RTV) luues, et Eestis tekib üks tugev kommertskanal. Eeskujuna nägi ta Soome MTV kanalit.

«Tookord naerdi see idee välja ja öeldi, et sellist kolhoosi pole vaja,» räägib asjaosaline ise.

Kanal 2 juhatuse esimees Ilmar Taska ei pea telekanalite meelevaldset ühendamist vajalikuks. Ta leiab, et mida rohkem telekanaleid, seda parem. Eesti meediapoliitika viga on Taska sõnul arvamuses, et Eesti Vabariik on nähtus omaette ja maailmas asetleidvad suundumused siin ei kajastu ega kehti.

Taska räägib, et üha kasvav ja arenev telemeedia on Ameerika Ühendriikides trükiajakirjanduselt paremad reklaamikliendid ära võtnud ja see tendents jätkub. Pelgalt seetõttu arvab ta, et Siimanni mõte näha Eestis vaid ühte telekanalit ei oma tugevat alust.

Mart Siimann kinnitab, et kuigi ta teleäris enam ei figureeri, kavatseb ta saatejuhina jätkata. «Kui seadus seda lubab,» vihjab ta siiski oma poliitikukarjäärile, mis teatud puhkudel piirangud seab. «Kui ma riigikogust lahkun, siis võib-olla pöördun vana elukutse juurde tagasi,» lisab Siimann.

Meediategelased näevad endises riigitelevisiooni juhis aga telgitagust niiditõmbajat, kelle käsi oli mängus ka näiteks Kanal 2 väljatõstmisel Eesti Televisiooni (ETV) ruumidest. Väidetavalt teatas RTV aktsionär Siimann ETV juhtkonnale, et kui Kanal 2 riigitelevisiooni ruumidest ei lahku, siis ei näe ETV rahakott enam sama suuri rahaeraldisi riigieelarvest. ETV-l, kes on ühtlasi ka RTV aktsionär, ei jäänud muud üle, kui Kanal 2 tänavale tõsta.

«Loogiliselt võib neid huvisid muidugi tuletada,» tunnistab Siimann. «Ma võin teile aga sajaprotsendiliselt kinnitada, et ma pole tegelnud ETV ja Kanal 2 suhetega, isegi mitte sõpradega pole sellel teemal rääkinud.»

Ilmar Taskale on intsidendi kohta ETVga küsimusi esitanud nii Posti kui Postimehe ajakirjanikud, aga ameerikamehest kanaliomanik pole avalikkuse ette mingeid tagamaid toonud. Samas ütleb ta rahuliku huumoriga: «Mulle oleks kõige parem, kui Siimann tegeleks ainult poliitikaga.»

Mart Siimanni jaoks on selge, et Eestis trükipressi suhtes mingisugust radikaalset sammu ette võtta on lootusetu üritus. «See aeg on mööda lastud,» konstateerib ta. «Jaak Allik üritas, ja näete, mis välja tuli.»

Surmasõlmeks Eesti meediapoliitikas loeb Siimann otsuseid ETV tuleviku määratlemiseks. Eratelekanalitega võrreldes gigantne riigitelevisioon neelab aastas 70 miljonit krooni maksumaksja raha. Siimann võtab paberi ja pliiatsi, hakkab paberile joonistama skeemi, mida ta pole veel täielikult lõpuni mõelnud.

Avalik-õiguslikust televisioonist Siimanni sõnul loobuda ei saa. Selle säilitamiseks on kaks võimalikku teed. Esiteks, likvideerida ETV kui 800 töötajaga telekanal, riigikogult saadava raha jagaksid aga vähem kui kümme inimest konkursi korras avalik-õigusliku programmi ostmiseks või tellimiseks eratelekanalitelt.

Teise võimalusena jääks ETV telekanalina alles, kuid töötajate arv väheneks kümme korda. Pool riigitelevisiooni programmist ostetakse või tellitakse sellise variandi korral erakanalitelt konkursi alusel.

Ilmar Taska on Siimanni mõttekäigu üle siiralt üllatunud ja näeb selles positiivseid jooni. Ühe telereklaami müügiga tegeleva firma direktori kulm tõmbus aga kumbagi võimalikku versiooni kuuldes kergelt kipra. «Kommertstelekanalid võiksid algul küll rõõmsalt nõus olla, aga varsti kruviksid nad hinnad saadete tegemise eest üles,» leidis ta.

Siimanni retsept tuleb Soomest, kus üks kommertskanal toidab eksklusiivõiguse eest reklaami müüa ka avalik-õiguslikke kanaleid TV1 ja TV2. Erijuhtudel, näiteks soomlaste jaoks elulist tähtsust omavate jäähokilahingute ajal, tohivad kaks viimast siiski reklaami edastada.

Ilmar Taska arvab, et Siimanni ideed tulenevad RTV algusaegadest, kui ta oli veel ETV peadirektor. Siimann tunnistab ka ise, et RTVd luues nägi ta vaimusilmas turul üksinda tegutseva Eesti kapitalil põhineva kommertstelekanali teket. «Ma lootsin, et see on võimalik, ja võib-olla oligi,» ütleb Siimann. Soome teleturu jaotus meeldib talle ka täna.

Soomes eksisteerib konservatiivne meediapoliitika. Siimann on nõus väitega, et Rootsi telekontserni Kinnevik ja Bonnieride roosa ärilehe suutmatus Soome turule minna taandub samale meediapoliitikale.

Eestis meediapoliitikat tõele au andes veel pole ja Mart Siimann istub riigikogus alles vähem kui aasta, et sealt suurejoonelisi käike teha.

Jaga lugu:
Hetkel kuum