Siimann hakkab meediapoliitikat tegema

Taska räägib, et üha kasvav ja arenev telemeedia on Ameerika Ühendriikides trükiajakirjanduselt paremad reklaamikliendid ära võtnud ja see tendents jätkub. Pelgalt seetõttu arvab ta, et Siimanni mõte näha Eestis vaid ühte telekanalit ei oma tugevat alust.

Mart Siimann kinnitab, et kuigi ta teleäris enam ei figureeri, kavatseb ta saatejuhina jätkata. «Kui seadus seda lubab,» vihjab ta siiski oma poliitikukarjäärile, mis teatud puhkudel piirangud seab. «Kui ma riigikogust lahkun, siis võib-olla pöördun vana elukutse juurde tagasi,» lisab Siimann.

Meediategelased näevad endises riigitelevisiooni juhis aga telgitagust niiditõmbajat, kelle käsi oli mängus ka näiteks Kanal 2 väljatõstmisel Eesti Televisiooni (ETV) ruumidest. Väidetavalt teatas RTV aktsionär Siimann ETV juhtkonnale, et kui Kanal 2 riigitelevisiooni ruumidest ei lahku, siis ei näe ETV rahakott enam sama suuri rahaeraldisi riigieelarvest. ETV-l, kes on ühtlasi ka RTV aktsionär, ei jäänud muud üle, kui Kanal 2 tänavale tõsta.

«Loogiliselt võib neid huvisid muidugi tuletada,» tunnistab Siimann. «Ma võin teile aga sajaprotsendiliselt kinnitada, et ma pole tegelnud ETV ja Kanal 2 suhetega, isegi mitte sõpradega pole sellel teemal rääkinud.»

Ilmar Taskale on intsidendi kohta ETVga küsimusi esitanud nii Posti kui Postimehe ajakirjanikud, aga ameerikamehest kanaliomanik pole avalikkuse ette mingeid tagamaid toonud. Samas ütleb ta rahuliku huumoriga: «Mulle oleks kõige parem, kui Siimann tegeleks ainult poliitikaga.»

Mart Siimanni jaoks on selge, et Eestis trükipressi suhtes mingisugust radikaalset sammu ette võtta on lootusetu üritus. «See aeg on mööda lastud,» konstateerib ta. «Jaak Allik üritas, ja näete, mis välja tuli.»

Surmasõlmeks Eesti meediapoliitikas loeb Siimann otsuseid ETV tuleviku määratlemiseks. Eratelekanalitega võrreldes gigantne riigitelevisioon neelab aastas 70 miljonit krooni maksumaksja raha. Siimann võtab paberi ja pliiatsi, hakkab paberile joonistama skeemi, mida ta pole veel täielikult lõpuni mõelnud.

Avalik-õiguslikust televisioonist Siimanni sõnul loobuda ei saa. Selle säilitamiseks on kaks võimalikku teed. Esiteks, likvideerida ETV kui 800 töötajaga telekanal, riigikogult saadava raha jagaksid aga vähem kui kümme inimest konkursi korras avalik-õigusliku programmi ostmiseks või tellimiseks eratelekanalitelt.