Kliimaseaduse teine tulemine: õhem seadus tõmbab sihi madalamale

Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.

Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse, nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.

Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.

Ettepanek kliimaseadus sahtlisse jätta tuli kliimaministeeriumist, selle eesmärgid aga jäävad alles, ütles uus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.