Kliimaministeerium saatis asjaosalistele uue, esimesest versioonist märksa õhema kliimaseaduse eelnõu, madalamale toodud eesmärk erineb Euroopa Liidu plaanist.

- Kliimaseaduse teisest versioonist pole avalikkus viimasel kolmel kuul eriti midagi kuulnud. “Et me ei ole avalikult teinud suurt kära, ma ei arva, et sellepärast me oleme midagi salaja siin ajanud,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
- Foto: Liis Treimann
Kliimaseaduse esimene eelnõu jäi möödunud aasta lõpus eelmise valitsuse sahtlisse. Kui Reformierakond ja Eesti 200 märtsis võimuliidu sõlmisid,
ütles värske energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) kohe ametisse asudes, et sellisel kujul ehk ühe mahuka raamseadusena kliimaseadust ei tule.
Nüüd ongi valminud kliimaseaduse ehk kliimakindla majanduse seaduse uus versioon, milles on kohati tõmmatud maha ambitsiooni ja muudetud võrdlusaastaid.
Varasema 19-leheküljelise eelnõu ja 139-leheküljelise seletuskirja asemel on ministeerium pakkinud eelnõu kokku kaheksale leheküljele, seletuskirja pole veel näidatud. Lisaks tahab ministeerium luua sektoritele teekaardid, kuidas sihtideni jõuda.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles
Kestlikkusuudistele, et eelnõu peaks tulema avalikuks juuli jooksul.
Osapoolte arvamus kliimaseaduse uuest versioonist läheb lahku nagu ennegi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse, nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Ajakirjanik uuris teadustöös valitsuse mõjukat reformi
Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.
Ettepanek kliimaseadus sahtlisse jätta tuli kliimaministeeriumist, selle eesmärgid aga jäävad alles, ütles uus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Julianus Inkasso tegevjuht Merle Laurimäe aitab murda müüte inkassoteenuse kohta ja toob välja, kuidas professionaalne võlanõuete haldus on ettevõttele kasulikum kui ise võlgnikega tegelemine.