23. jaanuar 1996
Jaga lugu:

Kas Euroopa Liitu astumine on Eestile kasulik?

Täpseid arvutusi, kas Eu-roopa Liit on meile kasulik või mitte, keegi teinud ei ole. Kuna meil on selline idanaaber nagu Venemaa, siis tuleb olla Euroopa Liidu poolt. Vaatamata sellele, et nende maadega, kes liitusid ELiga hiljem, nagu näiteks Kreeka, ei ole 10--15 aasta jooksul midagi head juhtunud. Nad on jäänud perifeeriaks, väikese lisaväärtusega toodangut andvaks toor-aine ripatsiks ja Euroopa Liidu väheväärtusliku kauba turuks. See oht on meilgi olemas ja selle vastu tuleb õigel ajal hakata tegutsema.

President on öelnud, et liitumine võib tulla loodetust kiiremini, kuid see on natuke ennatlik. Ainult majanduse seisukohalt tuleks juba 1999. aastaks sooritada Heraklese vägitegu. Näiteks tuleb ELi astumiseks esi-mese asjana kohalike oma-valitsuste tulubaasi viia maamaks ja kinnisvaramaks. Selleks peab kõigepealt looma elanikkonna registri, kinnisvara- ja maaregistri, siis saame alles maksuseadusi ja eelarvet muutma hakata.

Eestis tuleb lähemal ajal otsustada, kas ühineda ELiga või mitte. Ilmselt otsustatakse ühinemise poolt, kuna ma ei näe muud alternatiivi. Kuni me veel liidus pole, tuleb maksimaalselt rii-ki meelitada investeeringuid. Õnneks pole meil kindlalt välja kujunenud traditsioonilisi struktuure, mille lõhkumine oleks nii valuline kui näiteks põhjanaabritel. Meil pole ka paljusid juriidilisi akte, mis tuleks ära vahetada. Me võime võtta sellise, mis ELile kohe vastaks.

Ma olen vastu neile Eu-roopa Liidu pooldajate argumentidele, milles püütakse väita, et EL on meie julgeoleku esmane garantii. Kui me vaatame seda, mis on juhtunud Bosnias, Euroopa Liidu südames, kus kolme aasta pikkuse konflikti tulemusena on hukkunud kakssada tuhat inimest, siis näeme, et liidust on vähe abi. Viimases hädas tulid lõpuks kohale ameeriklased oma väekontingendiga, kes pole suutnud küll luua rahu, kuid on taganud stabiilsuse ja korra.

Samas on Põhjamaad, olles juba Euroopa Liidu liikmed, teatanud küllaltki skeptiliselt, et kui Venemaa peaks Eestile kallale tulema, siis nad ei suuda meid aidata. Nii et kui oled hätta jäänud, siis looda ainult iseendale.

Sellepärast ma väidan, et tänane poliitika nõuab mitte Eesti võimu ja vaimu mahamüümist või äraandmist, vaid riigi tugevdamist kohalikule seaduslikule baasile tuginedes. Meie valik ei seisa ainult kahe koloonia vahel. Kui president peab ainuvõimalikuks teed itta või läände, siis on ju veel olemas ka teised ilmakaared. Kui me suudaksime välis-poliitikas kõigis neljas suunas tegutseda, siis ei pea me kogu aeg kartma oma julgeoleku pärast.

Aeg on maskid maha rebida. Praegu ei teata, kuidas Venemaaga normaalselt suhelda, poliitilises asjaajami-ses poetakse Euroopa Liidu kilbi taha. Eesti majandus ootab Venemaa-poolsete tollibarjääride lõhkumist, kuigi poliitikutel puudub ettekujutus, kuidas seda teha. On kindel, et Eesti toodang ei hakka niipea vastama Euroopa Liidu kehtestatud nõuetele. Liigne kiirustamine uude liitu võib täielikult hukutada meie turu, samas kui oleks võimalus kaubelda ida ja lõunaga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum