- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaarditurg paisub suuremaks
Tallinna Panga jaepanganduse divisjoni direktor Raul Parusk nimetab kaartide arvu kasvu põhjuseks järjest suurenevat sularahaautomaatide võrku.
Hansapanga pangakaardi osakonna juhataja Tarmo Uba peab pangakaardi populaarsuse tõusuks asjaolu, et ta on kliendile mugav ja turvaline. Isegi kui kaart röövitakse või kaotatakse, ei kaota omanik raha, kui ta õigel ajal teatab panka või pangakaardi keskusesse.
Pikka aega üritavad Eesti pangad luua ühtset sularahaautomaatide süsteemi, mis annaks pangakaardi omanikule võimaluse kasutada suvalist sularahaautomaati. Kaardikeskuse osa selles süsteemis oleks tehingute vahendamine. Näiteks kui Hansapanga kaardiomanik läheb Tallinna Panga automaadilt raha küsima, saabub teade tehingust kaardikeskuse kaudu, kes annab ka kliiringu jaoks vajalikku infot.
Olemasoleva ühtse pangakaardivõrguga on tänaseks liitunud neli panka -- Hansapank, Hoiupank, Tallinna Pank ja Forekspank. Huvi on tundnud ühinemise suhtes veel EVEA pank ja Tööstuspank.
«Eesti esimene sularahaautomaatide ristkäsitlussüsteem hakkas toimima Keila ja Rahvapanga vahel 1994. aasta lõpus ja see toimib meil ka praegu,» tuletab meelde Virumaa Kommertspanga juhatuse esimehe asetäitja, pangakaardivõrgu veendunud fanaatik ja endise Keila Panga juht Mihkel Sims.
Ühisvõrgu käivitamise esimene etapp puudutab pangakaardi keskuse direktori Margus Auna sõnutsi esialgu vaid kodumaiseid kaarte, kuid teise etapina on kavas lisada ka rahvusvahelised kaardid. Esialgu on arvestatavateks tegijateks VISA ja Eurocard/Mastercard.
«Kaardikeskuse peaeesmärk ongi rahvusvaheliste maksekaartide vahendamine, sularahaautomaatide ühtse süsteemi loomine on meie jaoks kõrvalprodukt, « käib Aun välja lihtsa tõe.
Kasulike sularahaautomaatide arvu kasv on klientidele ühtse võrgu puhul ka ainuke eelis, sest ülejäänud pangakaardiga seotud tehingud jäävad üldjoontes samaks.
Pangakaartide omanikele võib mõjuda aga täiendav teenustasu. Oma panga sularahaautomaate saab kasutada tasuta, kuid teiste automaatide kasutamine on toonud pankadele kaasa suhteliselt suuri investeeringuid, mistõttu on tõenäoline, et pakutav teenus läheb tasustamisele.
Kõik Eesti pankade poolt väljastatavad kaardid on deebetkaardid, mille puhul kantakse raha üle niipea, kui pank makseteate saab.
Uba sõnul on kohalike pankade poolt üksnes deebetkaartide väljastamine tingitud kartusest võtta liigset krediidiriski.
Hetkel kuum
Vaid Tallinna Pank, Hansapank ja Hoiupank väljastavad maksekaarte, mida saab kasutada kaupade ja teenuste eest tasumiseks ettevõtetes. Ülejäänud kaartide kasutuspunktiks on rahaautomaat.
Lisaks kuulub Eesti pankade poolt väljastatavate pangakaartide hulka ka palgakaart, mis on otseses seoses töötaja palgaarvega.
Andrus Aaslaidi sõnutsi on paljud firmad seda kaarti passiivselt peale surunud. «Palju lihtsam on maksta palka arvele kui hakata sularaha kontorisse tirima,» põhjendab ta firmade käitumist.
Eesti turul on lisaks rahvusvahelised kaardigigandid, nagu VISA ja Mastercard, millega liitunud Europay annab välja ainult Euroopas kehtivat Eurocardi. Tuntud on ka American Express, mille omanikele esitatakse suuremad nõudeid võrreldes kahe eelmisega.
Eelnimetatud on Eesti turule julgenud tulla krediitkaartidega, mille puhul tasub kaardi väljastanud pank maksevõla selle esitajale.
Hoiupanga jaepanganduse divisjoni direktor Üllar Jaakso peab kaartide funktsioone erinevates pankades ühesugusteks, sest kaardid on ülemaailmsed tooted, mida toetavad rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid. «Kaardi põhiomadused on täpselt samad, on ta siis välja antud Eesti või Soome pankade poolt,» lisab ta.
Eesti linnade kauplustes kasutatavatest maksekaartidest on uuringufirma Profindex andmetel kõige ulatuslikuma levikuga Eurocard/Mastercard ja VISA Classic. Esimene kehtib 173 kaupluses ja VISA Classic 160es. Üldse kasutab Eestis pangakaarte 320 kauplust.
«Nii kodumaistel kui ka rahvusvahelistel maksekaartidel on kaks põhilist makseviisi -- nn kelgu meetod ja elektroonilise terminaali kasutamine, « räägib Ühispanga kaardiosakonna juhataja Kalle Vaalma.
Esimesel juhul tehakse kaardil olevast reljeefkirjast jäljend, mida tõmmatakse läbi vastava aparaadi ehk kelgu. Tehingut kinnitab ostja enda allkirjaga.
Teiseks võimaluseks on nn elektroonilise ehk POS-terminaali kasutamine, mis töötab telefoni põhimõttel. Kaardi magnetribalt võetakse kaardiomaniku andmed ja saadetakse mööda telefoniliini keskandmebaasi.
Maailmapraktika kohaselt on tulnud pangakaarte kaitsta kaht tüüpi rünnakute eest -- kaarti püüab kasutada volitamata isik või kaardi omanik püüab muuta kaardil olevat infot.
Esimese variandi puhul on pangad seadnud tõkkeks kaardi kasutaja paroolkaitse ehk PIN (personal identification number) koodi lisamise.
Kauplustes tasumist võimaldav maksekaart on kaitstud lisaks veel ka allkirjanäidisega, kuid pangakaardi keskuse direktori Margus Auna sõnutsi on allkirjad siiski küllalt kergesti järele tehtavad.
Teise ründe puhul ei soovita pangad kaardil olevat infot moonutada, kuna seal olevad andmed sisaldavad üksnes omaniku nime ja pangakonto numbrit. Muutmist vajavat finantsinfot seal üldjuhul aga ei ole.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele