- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,13%39 593,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,65
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,46
- DOW 300,43%44 650,64
- Nasdaq 0,09%20 630,66
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,13%39 593,84
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas ETV peab alles jääma?
Avalik-õiguslik televi-sioon peab Eestis olema. Poliitilised jõud peavad jõudma ainult kokkuleppele, millisel kujul seda näha tahetakse. Praegu avalik-õiguslikuks televisiooniks tituleeritav ETV on organisatsioonina dinosaurus, kes sööb rohkem, kui ta toota jõuab.
Miks ei võiks avalik-õigusliku televisiooni funktsioone täita mõni teine firma, olgu see siis Kanal 2, TV 3 või mõni muu, kellele riik on esitanud vastavasisulise tellimuse.
Poliitilised jõud peavad kokku leppima, kellele see tellimus esitatakse ja milline meediasituatsioon Eesti riigile praeguses arengustaadiumis kõige kasulikum on.
Avalik-õiguslikku televisiooni on vaja, kui rahvas seda soovib. Näiteks on see nii ka USAs, kus rahvas maksab kinni kanalid, kust ei pea jälgima ärimeeste poolt pakutud televisiooni. Mingi sõltumatu instants võiks meil olla. Ent on iseasi, kuidas see on organiseeritud. Minu maailmavaatelisest seisukohast lähtudes pean ütlema, et riigil pole vaja sellist asja üleval pidada.
Kui riik siiski soovib avalik-õiguslikku teenust, siis tuleb otsustada, kuidas see kinni makstakse. Kas see makstakse kinni riigieelarvest, elektriaktsiisist, alkoholist või täringumängust, see on juba maitseküsimus. Täiesti ebaloomulik on aga see, kui avalik-õiguslik teenus makstakse kinni reklaamist.
Institutsioonina tuleks ETV loomulikult ära kaotada. Mingit mõtet pole maksumaksjal kinni maksta 800 töötajat, kes istuvad kahes majas, püüdes veel ümber jaotada reklaamiturgu.
Eesti Televisioon ei ole riigitelevisioon selles mõttes, et ta ei ole riigist vahetult sõltuv -- ta on avalik-õiguslik televisioon. Kahjuks on Eesti Televisiooon mõjutatud riigieelarvest, kuid mitte mingil juhul ei saa teda erastada või likvideerida.
Avalik-õiguslikule Eesti Televisioonile tuleb tagada üldrahvalik rahastamine, sõltumatu rahaallikas lubamaksu näol. Lubamaks on kõige sõltumatum ning Euroopa mudelis kõige äraproovitum avalik-õigusliku televisiooni põhitagatis.
Lubamaksu kasseerimine eeldab kõikide inimeste suhtumise muutmist. Siiani on kultiveeritud ainult individualistlikku teadvust: ma ei vaata, järelikult ei maksa. Samal ajal võib tekkida olukord, kus on vaja vaadata ja kuulata asju, mida saab vahendada ainult avalik-õiguslik televisioon.
Kui lubamaksu maksjal on etteheiteid avalik-õiguslikule TV-le, siis ta pöördub oma pretensioonidega ringhäälingu nõukogu poole. Viimase kohustus on käsitleda võimalikke probleeme seoses sellega. Seega suhtleb lubamaksu maksja otse ringhäälingu nõukoguga. Kui avalik-õiguslikul televisioonil on kulutused liiga suured ja ta ei täida vajalikke funktsioone, siis loomulikult vahetatakse välja juhtkond, vaadatakse läbi eelarve.
Avalik-õiguslik televisioon ei peaks tegelema äriga. Seal ei oleks praegugi reklaami, kui finantseerimine oleks teistel alustel, nagu näiteks Soomes, kus kommertskanal finantseerib riiklikku kanalit. Kuni aga praegune olukord kestab, on vältimatu, et ETV ripub ära riigieelarvest.
Eesti TV ja Eesti Raadio erastamine ei tule mitte mingil juhul kõne alla.
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele