Bonnie & Clyde eelistab mõõdukust

Klubi liikmeid ja nende kaaslasi võetakse uksel vastu nagu vanu tuttavaid. Relvakontroll toimub sedavõrd delikaatselt, et samal ajal klubi kaarti arvutis kontrolliva noormehega suheldes ei pane seda tähelegi. Vestlus on kerge sündima, sest ka kõige rumalamale küsimusele vastatakse heatahtlikult, kui sobiv, ka humoorikalt.

Esmapilgul võib klubiruum avaruse ja argipäevaselt lihtsa kujundusega ehmatada. Loodetavasti kinnitatakse peagi ka lava lähedal seinalt alla vajuma hakkavad peeglilaastud omale kohale.

Kui kella 9 paiku on saalid tühjad, siis tunni pärast on sumisev rahvamass letiääre hõivanud. Teenindajad tuletavad pidevalt meelde, et soodustuse saamiseks pole liikmekaarti vaja -- veel mõni minut kehtib happy hour. Õnneks on leti taga piisavalt rõõmsameelseid baarmene-baaridaame, et järjekord ei jõua muutuda talumatuks. Aeg-ajalt lõbustab mõni neist ootajaid professionaalsete imetrikkidega, pildudes pokaale vurrina lae alla, et need hiljem iseenesestmõistetavalt kinni püüda.

Segadust tekitavad ehk vaid inimesed, kes armastavad peatuma jääda just baaripukkidele, sest iial ei saa aru, kes ootab tellimust, kes uudistab niisama.

Kui suupistevalik on väike, piirdudes pähklite, ?okolaadi ja paari puuviljaga, siis jookide valik on piisav, ehkki nime poolest ei midagi supereksootilist: 21 erineva likööri hind (4 cl) mahub 30-40 kr vahele, firmakokteilid maksavad 60--70 kr, veinid (12 cl) 26--36 kr, 14 marki viskit 30--60 kr, 6 sorti õlut 17--30 kr. Alkoholivabu kokteile on valida 25 seast.

Kolme-nelja minuti jooksul baarist kokteili ja suupiste kätte saanuna jääb üle liikuda pehmetele diivanitele või tantsuplatsi äärde. Diivanil istudes võib segamatult vestelda. Tantsumuusika kostab vaid aimatava taustana, laudkonnad on üksteisest piisavalt eraldatud.

Tantsuplatsi juures on põnev neil, kel meeldib näiteks inimesi vaadata, sest rääkida õnnestub vaid pooleldi karjudes. Tantsijad aga ei tohiks heli kvaliteedi üle väga nuriseda (lausa ei unda), iseasi, kas just õhtu juhi pakutav muusikavalik või elava muusikaga eeskava on meelejärele. Rütmikate lugude vahele pakutakse varasemast enam aeglasemaid meloodiaid, mis rahvast ehk rohkemgi tantsuplatsile toob. Julgemad tantsijad tunduvad olevat hotellis peatuvad soomlased ja venelased.

Kuigi klubi liikmete arv on järsult suurenenud, ja ka seltskond kirjumaks muutunud, ei tundu see häirivat. Klubis sõnatult välja kujunenud käitumisreeglid ohjeldavad iseenesest. Näiteks pärast draamateatri etendust (pilet kehtib sissepääsuna) klubi uudistama tulnud boheemlaslik ja muidu agressiivne underground tüüp tarbib seekord alkoholi mõõdukalt, ei ropenda ega sega oma tantsuga teisi tantsijaid, otsustades teinekord üldse mitte tulla. Ruumi on parasjagu nii palju, et vihavaenlasedki võivad veeta õhtu samas kohas kordagi kohtumata.