- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estonian Air lööb riigi raha läbi
Alates 1993. aastast on riik laiendanud Estonian Airi aktsiakapitali ja andnud laenu firma elushoidmiseks üle 47 miljoni krooni. Teist samapalju on riigikontrolli peakontrolöri Rein Randma andmetel ettevõttel ka muid võlgu.
Poolteist kuud tagasi toetas erastamisagentuuri nõukogu Estonian Airi juhtkonna poolt valitsusele esitatud 20 miljoni krooni suurust laenutaotlust.
«Need on lood ühest ooperist, kus Estonian Air ei suuda laene tagasi maksta,» leiab Randma. Oma sõnade kinnituseks soovitab ta jälgida riikliku lennukompanii ajalugu.
Juba 1993. aastal lubas Estonian Airi esimene peadirektor Anti Oidsalu likvideerida kahjumi aasta lõpuks. 1994. aasta lõpuks oli võlg Tallinna lennujaamale kasvanud ligi 15 miljoni kroonini. Riik otsustas uute laenude eraldamise asemel vahetada lennukompanii peadirektorit.
Uueks peadirektoriks saanud Toomas Peterson andis taas lubadusi lennufirma kahjumist väljatoomiseks, mille peale Estonian Air sai kuuga riigilt laenude ja aktsiakapitali laiendamise teel 35 miljonit krooni.
Rein Randma toob näitena Estonian Airi eelmise tegevjuhtkonna aegadest 1993. aasta aprillis valitsuselt saadud ühe miljoni USA dollari (tollase kursiga 12,7 mln krooni) konverteerimise poolteist aastat hiljem firma aktsiakapitali. «Põhjus oli proosaline, Estonian Air ei suutnud laenu tagasi maksta,» selgitab Randma.
Analoogse taotluse tegi Estonian Airi praegune juhtkond käesoleva aasta 9. jaanuaril eelmise aasta alguses võetud kümne miljoni krooni suuruse laenu kohta. Esialgu on valitsus otsustanud selle laenu tagasimaksmist pikendada käesoleva aasta lõpuni.
Toomas Peterson on kasvavate kahjuminäitajatega lennukompanii kasumisse jõudmise tähtaja nihutanud 1997. aastasse. Jaanuari alguses kaitses Estonian Airi peadirektor erastamisagentuuri nõukogu ees uut 20 miljoni kroonist laenutaotlust. Enamikku sellest summast vajatakse taas 15 miljoni kroonini kasvanud võla tasumiseks Tallinna lennujaamale lennuvälja teenuste eest.
Rahandusministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali kinnitusel edastab ministeerium lähematel päevadel Estonian Airi laenutaotluse valitsusele, misjärel see peaks võetama valitsuse järgmise nädala päevakorda.
«Kas te minu artikleid ja intervjuusid ei olegi lugenud,» küsib Toomas Peterson pahuralt, enne kui hakkab järjekordselt seletama kulunud teooriat firma kapitaliseerimise vajadusest.
Estonian Airi peadirektori väitel on lennufirma loomiseks vaja algkapitali vähemalt kolmandiku ulatuses firma käibest. Estonian Airi puhul oleks vajalik algkapital ligi sada miljonit krooni.
Hetkel kuum
Paraku hakati Eestis lennukompaniid rajama miinus 18 miljoni krooniga, mistõttu ta on kannatanud pideva alakapitaliseerimise all, räägib Peterson. Praeguseks laenatud ja taotletav raha on tegelikult vajamineva kõrval Petersoni hinnangul üsna tühine summa.
Ta lisab, et seetõttu forsseeriti ka Estonian Airi erastamist aktsiakapitali laiendamise teel.
Estonian Airi juhatuse liikme, teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Tõnu Naestemaa sõnul oli lennufirma eelmise aasta 8,6 miljoni kroonine kahjum tingitud peaasjalikult Boeingu lennukitehase streigist, mille tõttu hilines ka Estonian Airi tellitud uue lennuki valmimine. Lennuki kõik lennuväljamaksud tasuti juba alates novembrist, kuid tagasi hakati neid teenima alles veebruaris, räägib Naestemaa.
Riigi huve kaitsev Rein Randma Estonian Airi juhtkonna arvamust firma kapitaliseerimise vajaduse kohta ei jaga. Tema ütlusel on küsimus selles, kas firma väärtus tõuseb võrdeliselt antud laenudega ja nende ümberpaigutamisega aktsiakapitali. «Ma ei kujuta hästi ette seda toredat fini?it, kus Eesti riik saab Estonian Airi müügiga tagasi kõik sinna paigutatud 66 miljonit krooni,» mõtleb Randma Estonian Airi aktsiakapitali laiendamiseks ja laenudeks eraldatud ning taotletavaid summasid.
Estonian Airi enamusaktsiatele ostupakkumuse esitanud ASi Balti Cresco Investeerimisgrupp äriplaani kaasatud endine Estonian Airi turustusdirektor Toomas Leis ütleb, et igasugune laen vähendab ettevõtte väärtust ja vastavalt sellele korrigeerivad ka oma esitanud erastamistaotluse pakkumust. Tema kinnitusel soovivad Balti Cresco Investeerimisgrupi pakkumuse finantseerijad näha raha kiiret tootlikkust. «See eeldab suuremaid muudatusi praeguse Estonian Airi struktuuris ja strateegias,» lisab ta.
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on aga veendunud, et lennufirma laenuga turgutamine on põhjen-datud. «Me saame ta edukamalt erastatud ja see aitab hiljem ka laenusummasid tagasi saada,» väidab Sarnet.
Estonian Airi juhatuse liikme Tõnu Naestemaa sõnul oli võimalus firma likvideerida või müüa ta vanarauana maha. «Lennukompaniid toetades on aga leitud, et firmal on tulevikku,» lausub ta.
Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiveri sõnul võib riik Estonian Airi maksejõuetuse korral laenud kustutada või konverteerida need aktsiakapitali. Vaevalt, et sellist ettevõtet lastakse pankrotti minna, nendib ta.
Peakontrolör Randma on hämmingus: «Pahatihti tuuakse välja argument, et Estonian Air on püha rahvuslik lehm, keda on vaja kõigi jõududega hoida vee peal, et ta enne müümist pankrotti ei läheks. Suurima lugupidamisega lennukompanii ees ei suuda ma teda sellisesse rolli siiski panna ja tunnistada teda paremaks kui näiteks Tallinna autobussikoondist.»
Tema ütlusel ei juhtuks riigis midagi, kui rahvuslik lennufirma kaoks. Leiduks mõni teine firma, kes inimesed ära veab, väidab Randma.
Toomas Petersoni ütlusel on Estonian Airi kadumise ainsaks tagajärjeks monopoli tekkimine mõningatel lennuliinidel. Sellest tulenevalt peab hakkama rohkem maksma reisimise eest Stockholmi, Helsingisse, Frankfurti ja Kopenhaagenisse, väidab ta.
Estonian Airi raske majandusliku seisu taustal hakkavad silma lennufirma juhatusele, töötajatele, nende perekonnaliikmetele ja äripartneritele tehtavad soodustused lennupiletite väljastamisel. Riigikontrolli andmetel on lennukompanii võimaldanud oma tuttavatele tasuta või ainult kümneprotsendilise maksumusega pileteid üld- ja äriklassis.
Odavamate piletite väljastamisel on juurde lisatud küll klausel, et seda tehakse ainult vabade kohtade olemasolul, kuid Rein Randma hinnangul sellist piirangut ei eksisteeri. «Kardan, et ei õnnestu leida Tallinnast väljuvat reisi, kus ei oleks vabu kohti,» ironiseerib ta.
Estonian Airi juhatuse esimees Madis Üürike elab Rootsis ja seetõttu võib ette kujutada, et ta ei ole selliste soodustuste vastu, lisab Randma.
Tõnu Naestemaa väitel on taolised soodustused kooskõlas rahvusvahelise lennundusorganisatsiooni IATA eeskirjadega. Nendes on lubatud soodustuste võimaldamine firma juhtkonnale kuni antud isiku surmani. Lennufirmad teevad soodustusi vastastikku, mistõttu need kehtivad ka teiste lennukompaniide lennukitega sõites.
Naestemaa sõnul tuleb meil Euroopasse pürgides mängida sarnaste reeglitega. Pealegi on kasulikum vabad kohad täita omahinnaga kui lasta neil päris tühjalt sõita, märgib ta.
Randma ütlusel ei ole tasuta piletite jagamine kohtade täitmine omahinnaga. Kuludena lisanduvad veel toitlustus ja lennujaamamaksud, mida arvestatakse reisijate arvult.
Eelmise aasta esimesel poolel moodustas Estonian Airi sooduspiletite arv 3,7 protsenti kogu piletite arvust. Randma ütleb, et see tähendab firma 302 miljoni krooni suurust aastakäivet arvestades ligi kümmet miljonit krooni.
Praegu on erastamisagentuur lõpetanud läbirääkimiste esimese vooru Estonian Airi erastamiseks aktsiakapitali laiendamise teel pakkumused esitanud viie investeerijate grupiga. Väino Sarneti kinnitusel pole keegi oma pakkumust tagasi võtnud.
Lähiajal alustab erastamisagentuur läbirääkimiste teist vooru. Erastaja väljavalimiseni ei jõua erastamisagentuur Sarneti väitel enne maksimaalselt võimaldatud 120 päeva pärast pakkumuste esitamist, seega mitte enne 23. maid.
Kuna erastamise lõppfaas on lähedal loobus riigikontroll möödunud aastal Estonian Airi kohta koostatud kontrollakti viimisest valitsuse tasandile.
«Tõenäoliselt müüakse Estonian Air siiski maha ja Eesti vabaneb ebamugavast koormast hoida riigi rahadega ülal lennukompaniid,» lausub Rein Randma.
Enimloetud
1
3
6
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Viimased uudised
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele