Ettevõtjad kaotavad nõrkade kestlike näitajate tõttu poolemiljonilisi hankeid

"Ma ei näe varianti, et ei tegeletaks, ei mõõdetaks, ei vähendataks keskkonnakahjulikke mõjusid, sest täna hangetesse enam üldse sisse ei võetagi," tõdes Ruul saates "Kestlikul kursil".

Ruul tõi näiteks ka, kuidas Eesti firma tahtis siseneda Saksamaa turule, mille üks eeldusi oli see, et nad olid teinud aastaid vabatahtlikult kestlikkusaruannet.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala lisas, et ka Aasia riigid küsivad ettevõtjatelt infot näiteks puidutoorme tarneahela kohta, kuigi see nõue lükati Euroopa Liidus edasi.

Samas tõid nad saates välja näiteid, kus Eesti firmad on kestlikkusvallas leidnud uusi ärivõimalusi.

Samuti avavad saatekülalised värsket Euroopa kliimaraportit eelmise aasta kohta, mis kordab taas üle, et Euroopa on maailma kõige kiiremini soojenev manner. Kliima soojenemine läks Euroopale eelmisel suvel lühiajaliselt maksma 43 miljardit eurot ehk 0,25% Euroopa Liidu SKPst. Põlengute ja üleujutuste tagajärjed jäävad aga meid veel mitmeks aastaks mõjutama ning toovad ühtekokku hinnanguliselt 126 miljardi euro suuruse kahju. Alates 1980. aastast on globaalne soojenemine läinud Euroopale maksma ligi 822 miljardit eurot.

Saates on veel juttu kliimamuutustega kohanemisest. Ala ja Ruul jagavad soovitusi, kuidas muutlike ilmaoludega, nagu põuad ja üleujutused, ennetavalt arvestada.

Saadet juhtis Karmen Laur.