14. aprill 1996
Jaga lugu:

Lühiuudised

Eesti Pank alustab järgmisel nädalal litsentsimata finantsvahendusteenuseid pakkuvate firmade väljaselgitamist.

Revisjoni käigus teavitab keskpank seadusevastastest või täiendavat uurimist vajavatest toimingutest korrakaitseameteid.

Eesti Pank uurib ettevõtte- ja äriregistrist ligi tuhandet firmat, mille tegevus on väiksemal või suuremal määral seotud finantsvahendusega. Eesti Panga pressisekretär Kaja Kell ütles, et põhjuse revisjoniks annavad aeg-ajalt tekkivad litsentsimata firmad, kes osutavad mitmesuguseid finantsteenuseid.

Kaja Kell lisas, et Eesti seadusandluses on finantsvahenduse osas veel puudujääke, puudub kogu finantsala hõlmav seadustik.

Seadusega reguleerimata alad on näiteks liising, investeeringuteenused, mis ei puuduta väärtpabereid, ja osa börsiteenuseid.

Kui registreeritud tegevusala ei vasta tegelikule, on tegemist seaduserikkumisega, selgitas Kell.

Peale selle on firmasid, mille tegevusaladena pole ettevõtteregistris finantsteenuseid märgitud.

«Kõik firmad, mis kuulutavad, et nad võtavad laenu, kuigi ei anna laenu ega võta hoiuseid, ning arvavad, et on seega kavalad, rikuvad otseselt seadust,» kinnitas Kell. ETA

Audiitorfirma KPMG Estonia andis järeldusotsuse Eesti Innovatsioonipanga aastatulemustele minimaalsete märkustega, ütles panga asepresident Jüri Kats.

Ta lisas, et Innovatsioonipanga möödunud aasta auditeeritud kahjum oli 611 000 krooni. Katsi sõnul otsustas panga aktsionäride üldkoosolek reedel laiendada panga aktsiakapitali maksimaalsuurust 70 miljoni kroonini.

Panga bilansimaht oli märtsi lõpu seisuga üle 170 miljoni krooni. BNS

Audiitorfirma Arthur Andersen ei ole andnud Eesti Krediidipanga auditi kohta lõplikku hinnangut, ütles Krediidipanga direktor Andrus Kluge.

Kluge sõnul saabub audiitori järeldusotsus homme.Ta lisas, et auditeerimise tulemusel peaks panga 6,3 miljoni kroonine kasum vähenema ligi 5 miljoni kroonini.

Eesti Krediidipanga aktsionäride üldkoosolek oli reedel. Pank lubas toimunu kohta informatsiooni väljastada täna. BNS

INKO Balti panga aktsionäride üldkoosolek kinnitas reedel eelmise aasta majandusaruande ja otsustas suurendada akstiakapitali kinnise emmissiooni teel kuni 60 miljoni kroonini.

Panga juhatuse esimees Jüri Trumm ütles, et aktsionärid kinnitasid Arthur Anderseni auditeeritud 1995. majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse oluliste märkusteta.

INKO Balti pank pole aktsionäride koosseisu seni avalikustanud. Pärast aktsiakapitali laiendamist möödunud aasta lõpus kaasas pank senise ainuomaniku Ukraina INKO panga kõrval uusi aktsionäre. BNS

Tallinna kesklinna halduskogu nõustus reedel erandkorras Tallinna piimatööstusele kuuluvate hoonete aluse maa ostueesõigusega erastamisega; otsus ei käi samas nn ISKU maja kohta.

Kesklinna halduskogu teatas, et nõustus maa erastamisega, kuna ettevõtte kapital on täielikult eestimaist päritolu, toodang Tallinna elanikele esmavajalik ning kinnistu asend perifeerne.

Seni on halduskogu enamikul juhtudel keeldunud juriidiliste isikute erastamistaotlusi rahuldamast. Halduskogu otsus läheb kinnitamiseks linnavolikokku. BNS

Välisminister Siim Kallas kinnitas reedel, et ta ei kavatse ametlikult vastata Venemaa nõudmisele hüvitada rahareformi ajal kogutud rublad, mis valitsustevahelise kokkuleppe kohaselt tulnuks Venemaale üle anda.

Varem on peaminister Tiit Vähi avaldanud arvamust, et ehkki ta ei pea rublade müüki õigeks, on müümine fakt ja Eesti peaks käituma praegusest olukorrast lähtudes.

Vene välisministeeriumi väitel on memorandumist informeeritud maailmapanka, rahvusvahelist valuutafondi ning Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanka. ÄP

Hiina saatkonna teatel saabus laupäeval Eestisse üheksaliikmeline Hiina ärimeeste delegatsioon eesmärgiga tutvuda Eesti turuga ning uurida võimalusi Hiina tootjate toodangut tutvustava näituse toomiseks Eestisse.

Saatkonna kolmanda sekretäri Kai Luo sõnul uurivad ärimehed ka võimalust luua Eestis Hiina kaubanduslik esindus.

Delegatsiooni koosseisu kuuluvad Hiina tekstiili- ja nahatööstusettevõttete esindajad ning munitsipaalvalitsusorganite esindajad.

Delegatsioon peaks lahkuma Eestist teisipäeval. ÄP

Tekstiiliettevõtte Kreenholmi Valduse AS mullune käive oli 705 miljonit ja kasum 1,9 miljonit krooni.

Kreenholmi Valduse tegevdirektor Meelis Virkebau ütles, et käive kasvas 1994. aastaga võrreldes 32 protsenti. 1994. aastal, mil ettevõte kuulus riigile, oli Kreenholm 33 miljoni kroonises kahjumis, märkis Virkebau. BNS

Balti ministrite nõukogu võttis eile Vilniuses vastu ühisavalduse, mille kohaselt valmistavad kolm Balti riiki 1. juuliks ette vabakaubanduslepingu põllumajandustoodete osas.

Eesti, Läti ja Leedu ministrid jõudsid seisukohale, et vabakaubanduslepingut tuleb laiendada ka põllumajandustoodetele, ütles valitsuse pressiesindaja. Peaministrid väljendasid kahetsust, et seni pole kõnesolevat lepingut veel sõlmitud. BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum