Meediavalik

Üks hiljuti Eestis viibinud Ameerika reklaamispetsialist ütles hämmeldunult, et suur osa Eesti reklaamiagentuure jätab kliendi reklaamikampaaniat kujundades tagaplaanile reklaamitava toote sihtrühma. Reklaam näeb välja ilus ja vaimukas, kuid sellel puudub adressaat. Või veelgi hullem -- teade on adresseeritud sootuks valele inimesele.

Eesti oludes ei pruugi reklaam sattuda ebasobivasse meediakanalisse sugugi ainult reklaamiagentuuri oskamatuse tõttu. Naisterahvana jäi mulle suhteliselt arusaamatuks, miks üritati mulle pika aja vältel Eesti Ekspressi naistelehe Anne kaudu selgeks teha, et vanametallil on väärikas hind. Raske on uskuda, et Anne lugejaskonna hulgas leidub naisi, kes taolise reklaami peale ummisjalu metallikoormaga RASi Emex poole tormaks.

Muidugi võib ju öelda, et Emex pidas naistelehte reklaami paigutades sihtgrupina silmas metallikuningannat Tiiu Silvest või abielunaisi, kes ärgitavad mehi leivaraha teenimiseks vanametalli korjama.

Juhtum kuulub kategooriasse, kus ettevõte valib meediakanali ilma reklaamispetsialisti abita vaid talle teadaolevatel kaalutlustel. Ent samuti võib ebasobivat reklaami kohata siis, kui agentuur ostab suure koguse reklaamiaega eriti soodsa hinnaga. Mõnda aega tagasi tekkis ETV ekraanile keset reklaamipausi sahisev pilt ning seejärel kiri: siin võiks olla sinu reklaam. Allkiri -- Guvatrak.

Kui leping meediakanaliga on sõlmitud, tuleb seda ka täita ning nii veendakse klienti paigutama reklaami «eriti soodsalt» vaid ühte kanalisse. Efekt on umbes sama nagu osta ülikond, mis on 50% alla hinnatud ja teile sobivast kolm numbrit väiksem.

Võib öelda, et kedagi ei saa takistada tegelemast metseenlusega. Aga firmajuhile soovitaks siiski enne mõelda ja siis otsustada.