Rootslased korrastavad kaabeltelevisioonituru

Südasuvine Eesti kaabelte-levisiooniturg on koht, kus lähiaegadel puhkeb terav võistlus kahe mõttelaadi ja tegutsemisviisi vahel. Pärast seda, kui Rootsi riiklikule telekommunikatsioonifirmale Telia kuuluv kaabeltelevisioonioperaator Telia InfoMedia TeleVision AB ostis 1. juulil Tallinnas ja selle lähiümbruses kaabeltelevisiooniteenuseid pakkuva Starman-Elektroonika ASi, on lootus, et Eesti seni üsnagi kaootiliselt arenenud teleturul hakkavad kehtima mingid reeglid ja kindlad käitumisnormid. Rootsi kapital on Starmani ostuga esitanud igal juhul arvestatava väljakutse seni pooleldi põranda all tegutsenud eesti ja vene päritolu kaablitõmbajatele.

Eestimaist päritolu kaabeltelevisioonioperaatoritel on siiani olnud kombeks tegutseda oma turul üsnagi bravuurselt rahvusvahelisi ja sisemaiseid norme eirates. Tihti puuduvad kaablipildi pakkujatel load nii kohalikelt omavalitsustelt kui kultuuriministeeriumilt, samuti kaableidpidi edastatavate programmide emafirmadelt. Tihti jätab soovida ka siinsete firmade pakutava teenuse tehniline tase. Kui esmapilgul hinnata Telia otsust valida Eesti paljude kaabeltelevisioonioperaatorite hulgast just Starman, võib see tekitada imestust. Starman on isegi Eesti mõõtmetes äärmiselt tilluke firma aastakäibega 3 miljonit krooni ja kasumiga 400 000 krooni. Tallinnas Mustamäel ning pealinnale lähedastes valdades pakub Starman oma teenust üksnes 11 000 kodule. Võrdluseks -- Tallinna ja kogu Eesti suurim kaabeltelevisioonifirma STV hõlmab väidetavalt 20 000 klienti.

Telia valik muutub mõistetavamaks siis, kui lähtuda Telia AB infomeedia divisjoni asepresidendi Mart Nurki kinnitusest, et Starmani kasuks langetati valik just nimelt tema tehnilise taseme ja olemasoleva lepingute ja lubade pagasi tõttu. Äripäeval jääb siinkohal vaid loota, et Starman oli tõepoolest niivõrd korralik firma, nagu Nurk seda mõista annab.

Kindel on see, et Telia peab alustama võitlust siinsete televaatajate hingede pärast. Ta ei saa piirduda üksnes Lääne-Euroopa ja Skandinaavia satelliitjaamade toodangu tarnimisega Eesti turule, vaid peab pöörama suurt tähelepanu ka siinsele venekeelsele televaatajale. Telekanalite vaadatavust kajastavad uuringud näitavad, et venekeelne vaataja veedab kaabelkanalite ees palju rohkem aega kui eestlased. Üks põhjus on siin see, et ETV ei kanna enam üle Ostankino jaama.

Samas viitab Telia uus samm sellele, et Rootsi suurimal ja Euroopas suuruselt teisel kaabeltelevisioonifirmal on kavas Baltimaade turul endale kindel juhtpositsioon kätte võidelda. Eestis on Telial võtmeroll aktsiaseltsides Eesti Telefon, Eesti Mobiiltelefon ja telefoniraamatute väljaandmisega tegelevas Telemedia Eestis.

Kuid Telia pole ainus märk rootslaste üha kasvavast osast Eesti telekommunikatsiooniturul. Rootsi firma Kinnevik on osanik TV3s, Rootsi riiklik meediafirma Terracom on ilmutanud suurt huvi Eesti ringhäälingu saatekeskuse ostmise vastu. Rootslased on meie turul aktiivsed ja vallutushimulised. Et turul püsima jääda ja oma kohta säilitada, peavad Eesti firmad rootslaste väljakutse vastu võtma ja oma tegevusele uue kvaliteedi leidma.