Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksejõulisuse prognoosimine on edu pant

    Kindlustusettevõte peab kalkuleerima lepinguliste kohustuste tõenäolise täitmise vajaduse hulga, seda väljendatakse matemaatiliste eraldiste mõistena. Tulenevalt tavadest, varasematest kogemustest ja statistilistest näitajatest tehakse kalkulatsioone teatava tõenäosusega.
    Väheste teadmiste, kogemuste või perspektiivitunde puudumisel võivad need kalkulatsioonid tulevikus osutuda ebapiisavaks. Samas võivad arvutusi mõjutada muud tegurid, näiteks soov suurendada omanikutulu.
    Kindlustusseltside majandustulemi kujunemise iseärasustest tulenevalt on kõik, mis suurendab eraldiste mahtu, kasumisummat vähendav. Eraldiste arvutuse õigsust ning vastavust kindlustustegevuse iseloomule peaks olema suuteline kontrollima ka kindlustusseltsi auditeeriv isik.
    Teravas turukonkurentsis üritatakse ka müüa võimalikult odavalt, kusjuures puuduvad tihti vahendid allahindluse katmiseks. Kujuneb olukord, kus kliendile tehakse hinnaalandust, laekuvad preemiasummad on madalad, täiendavaid reserve ei omata, kuna nii väheneks kasum.
    Kindlustusjuhtumite hulga suurenemisel tekib aga olukord, kus väljamaksete vajaduse rahuldamiseks vajalikke sissetulekuid pole piisavalt. Alati ei pruugi aidata ka edasikindlustuse olemasolu.
    Seepärast seatakse tänapäeval kindlustusseltsidele nõue omada teataval hulgal täiendavaid garantiisid. Kindlustusettevõte peab omama omavahendeid vähemalt seadusega määratud hulgal ja tulenevalt eelpooltoodud põhjustest ei tohi see summa madal olla.
    Ettenähtud hulk sõltub kindlustusliigist, millega tegeldakse. Kindlustusseaduse parandus 1995. aastast sätestab vähima omavahendite hulga: tegutsemise käigus peab olemasolev omavahendite hulk olema vähemalt võrdne tegevuse mahust sõltuvalt arvutatud marginaaliga.
    Tegevuse mahtu iseloomustatakse eelkõige seltsi sissetulekute ja vastutuse suurusega, aga ka väljamaksete ning riskikapitali suurusega.
    Vastavalt EÜ direktiividele, mille aluseks on Euroopa riikide kokkulepe, saadakse solventsusmarginaal peale edasikindlustuse indeksiga (mis ei tohi kahjukindlustusel olla üle 50% ja elukindlustusel üle 15%) korrutamist, lähtudes järgmisest kalkulatsioonist:
    kahjukindlustuses: 0,16 --0,18 brutopreemiatest või 0,23 kolme aasta keskmisest hüvituste summast
    Elukindlustuses: 0,04 matemaatilistest eraldistest +0,003 kogu riskikapitalist.
    Selline on marginaali (või normi) lihtsaim kalkulatsioon, variatsioone esineb riigiti nii normi kui ka marginaali katteks arvutatavate omavahendite loetelus, kuivõrd EÜ reeglistikus on see loetelu lahtiseks jäetud ning lubatud arvestada kindlustusturu arengutaset ja omapära.
    Sellest tulenevalt on Eestis tegutsevatele kindlustusseltsidele rahandusministri määrusega kehtestatud omavahendite loetelu, milliseid arvestada maksejõulisuse normi tagatiseks: sissemakstud aktsiakapital ja sellega võrdsustatud vahendid; pool sissemaksmata kapitalist, kuivõrd eeldatakse selle õigeaegset tasumist; kasumireservid ja kohustuslik üldreserv (igal aastal 10% kasumist); aktsiate üleväärtus; aruandeaasta jaotamata kasum/kahjum ning eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum. Saadud summast lahutatakse immateriaalsed aktivad. Tinglikult vähendavad omavahendite summat ka aktsiate tagatisel võetud laenud või muud varaga tagatud kohustused, samamoodi kahekordse riski all olev kapital e osalused finantsasutustes.
    Teatud juhtudel arvestatakse omavahendeid suurendama ka sellised vahendid, mida ei näidata bilansis, kuid mis on tõenäoliselt olemas (näit mingi osa järgnevate aastate kasumist).
    Tuleb aga meeles pidada, et selliste elementide usaldusväärsus sõltub ettevõtte tasemest ja töökvaliteedist ning on vaid valikuliselt kasutatav. Maksejõulisuse normatiiv arvutatakse aastase perioodi kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Olulisemad lood

Ossipenko ja trobikond ametnikke peeti korruptsioonikahtlusega kinni
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.
Politseinikud pidasid Ida-Virumaal kinni kohaliku ettevõtja ning mitu Kohtla-Järve volikogu liiget ja munitsipaalametnikku, keda kahtlustatakse altkäemaksu andmises ja võtmises ning mõjuvõimuga kauplemises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.