• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eurohullusest

    Eesti pressist lipsab peaaegu iga päev läbi sõna Brüssel. Enamasti kannab see endas sõnumit eestlaste soovist ühineda peatselt Euroopa Liidu majanduslike ning poliitiliste struktuuridega. Samas hiljuti Brüsselit külastades tundus mulle, et seal jääb algne ühtse Euroopa idee tagaplaanile. Euroopa Liit muutub pigem tüüpiliseks bürokraatlikuks organisatsiooniks, mis on meie aja häda ja samas paratamatus.
    Bürokraatlikule organisatsioonile on iseloomulik, et ta kasvab inimestel üle pea ja hakkab elama oma elu. Nii tunduvad mõnedki euroametnike otsused kaugemal olijaile kummalised ja sobimatud. Euroametnikest endistki on saamas omaette klass. Privilegeeritud eurobürokraadid naudivad Brüsselis odavaid eripoode ja restorane ning väga kõrgeid palku. Kõik see pole kättesaadav tavabelglasele ning üldse on Brüssel juba linn iseeneses ja ei seostu paljudele inimestele enam Belgiaga.
    Brüsseli kesklinnas on Euroopa Liidu kvartal, kus käib vilgas ehitustöö. Ühe euroametniku sõnul on pidevalt vaja juurde uusi ruume, kus pidada nõupidamisi ja langetada otsuseid. Brüsseli nõupidamissaalides istudes kaugenevad aga eurobürokraadid tasapisi nendest, kelle elu nad suunavad ja määravad. Planeeritud dialoogist saab ühepoolne kõne.
    Eestis ekspordiga tegelevate ettevõtjate põhimureks on enamasti oma töö kohandamine Euroopa Liidu nõuetega. Selleks on välja antud ka «Valge raamat», mis annab Eestile 500 leheküljel direktiive ja meetmeid integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu. Nii peavad Eesti mööblitootjad kasutama Euroopa Liidu poolt heaks kiidetud viimistlusmaterjale, sest keskmine euroinimene on ju allergiline. Kalevi magusategijad on sunnitud lisama läänes müüdavasse ?okolaadi säilitusaineid, sest euroinimene on harjunud natuke kunstliku maitsega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kadri Mäsak: kinnisvarasse investeerimisel aeg on raha ja igat senti ei tasu lõhki ajada
Kinnisvarainvestor Kadri Mäsak avaldas investor Toomase konverentsil oma investeerimisveana enda aja mitteväärtustamise ning tõdemuse, et ainult Excel ei too tegelikku tootlust.
Kinnisvarainvestor Kadri Mäsak avaldas investor Toomase konverentsil oma investeerimisveana enda aja mitteväärtustamise ning tõdemuse, et ainult Excel ei too tegelikku tootlust.
Kasumiga müüdud LHV aktsia tõi investorile suure kahetsuse
Investor, Funderbeami kasvujuht Kristjan Raude rõhutas investor Toomase konverentsil oma investeerimisvigadest ja -õppetundidest rääkides, et ta küll armastab raha ja selle teenimist, aga ka selle kulutamiste heade emotsioonide saamiseks ei tohiks ära unustada.
Investor, Funderbeami kasvujuht Kristjan Raude rõhutas investor Toomase konverentsil oma investeerimisvigadest ja -õppetundidest rääkides, et ta küll armastab raha ja selle teenimist, aga ka selle kulutamiste heade emotsioonide saamiseks ei tohiks ära unustada.
ABB – alati näoga klientide, koostööpartnerite ja töötajate poole
Tänavu Eestis tegutsemise 30. aasta juubelit tähistav ABB soovib ka edaspidi olla Eesti tööstuse lipulaev, pakkuda nii häid tooteid ja teenuseid kui ka töökohti ja arenguvõimalusi.
Tänavu Eestis tegutsemise 30. aasta juubelit tähistav ABB soovib ka edaspidi olla Eesti tööstuse lipulaev, pakkuda nii häid tooteid ja teenuseid kui ka töökohti ja arenguvõimalusi.