25. juuli 1996
Jaga lugu:

Aerofoto Eesti majandusest

Küsimustele vastab eurominister Endel Lippmaa

See on nagu kosmiline aerofoto Eestist. Kolmeköiteline materjal annab täpse ülevaate Euroopa Liidu esimesest sambast Eestis. See tähendab, et see annab ülevaate kõigest, mis on seotud Eesti siseturu ja majandusega. See on foto meie tegelikkusest antud hetkel, aga ta on kummaline foto, kuna see sisaldab ka meie plaane ja isegi unistusi.

Euroopa Liidu teine sammas on riigi julgeolek ja kolmas sammas riigi sotsiaalne- ja õigussüsteem. Neid kahte sammast materjal ei kajasta.

Jah. Samuti tahavad nad näha, kas riik, kes soovib Euroopa Liiduga ühineda, on suuteline täpselt käsitlema ELiga seotud probleeme. Kas ta on suuteline südasuvel puhkuste ajal panema oma ametnikke tööle. Küsimustikule vastamine oli operatiivse töö suutlikkuse eksam, tähtaegadest kinnipidamisvõime, Euroopa Liidu keelte tundmise ja muidugi asjatundmise eksam.

Arengustsenaariumid on isegi aastani 2030. Sihiks on vajalike energiaressursside tagamine Eestis, kasutades võimalikult palju meie oma energiaallikaid, põlevkivi näiteks. Samuti energia efektiivne kasutamine, näiteks et soojust transportivad torud ei oleks vee sees. Luua on vaja tarbijat kaitsev seadusandlus.

Eesmärk on energiasüsteem demonopoliseerida ja dereguleerida. Ka praegune monopolistlik Eesti Gaas peaks asenduma või täienduma teise gaasivõrguga, mis ei tugineks mitte Venemaale, vaid Norrale.

Väga oluline on Balti energiaringi rajamine: luua kogu Läänemere ümber elektrienergia jõuvooluring, mis oleks ühel 50hertzisel sagedusel ja mis ühendaks kõiki Läänemerd ümbritsevaid riike.

Siin on vastus lihtne -- Eestis tuumaenergiat ei kasutata. Muidugi Sillamäe oli ju varem tohutu suur rikastatud uraani töötleja, nii et põhimõtteliselt midagi meil sellel alal on.

Praegu meil tuumaenergeetika arendamiseks raha ei ole. Aga Eestis on väga suured uraanivarud, nii et põhimõtteliselt kaevandada saaks.

Ainult, et kas sellel on mõtet, see on omaette küsimus, sest tõenäoliselt tuleva sajandi esimese veerandi lõpuks hakkab töötama fusioonenergeetika, st vesiniku põletamine heeliumiks. Sellisel juhul on üks tonn tavalist merevett energeetilise potentsiaali poolest ekvivalentne ühe tünni bensiiniga.

Tööstus ongi kõige suurem murelaps. Meie tööstustoodang ei kasva vajalikul määral, viimasel ajal on koguni kahanema hakanud, see on absoluutselt lubamatu. Euroopa Liidu hinnangul on meie tööstuse areng praegu niivõrd aeglane, et me oleme kõige halvemate riikide tasemel, kuskil Rumeenia ja Bulgaaria tasemel, isegi Albaania on meist parem. Nii et meil pole kiidelda millegagi, meie tugev külg on teenused ja turism, aga tööstus on täpselt sama näruses olukorras nagu põllumajanduski.

Sellele lisaks, riigil puudub ka ülevaade meie tööstuse kui terviku olukorrast üldse.

Meil on väga palju küsimusi vastamata. Näiteks meil on ju informatsioonitehnoloogia tööstus olemas, Microlink ja mitmed teised arvutifirmad, aga me vastame «The existing statistical database does not enable us to answer the question» (olemasolev statistiline andmebaas ei võimalda küsimusele vastata). Ja pidevalt on sellised vastused, sest kogu meie analüüs ja statistika tugineb nõukogude analüüsi ja statistika töömeetoditele ja korrale.

See teema kajastub kohe kõige esimeses peatükis. Siin enam ei ole kirja pandud, et tolle ei tulegi. Tollid tulevad igal juhul, sest tolle kehtestamata ei ole võimalik Euroopa Liitu astuda. Põhjus on selles, et terviklik majanduse juhtimine sisaldab rahandust ja pangandust, maksu- ja tollisüsteemi, mis ei tähenda ainult rahalisi tolle, vaid ka välja arendatud tollilaborite süsteemi.

Väita, et tolle ei tule, on sama naljakas kui väita, et olen küll gloobust näinud, aga Eestis on maa lame ja kõigele lisaks oleks see kera kahjulik, sest siis peaks osa inimesi rippuma pea alaspidi kera teisel küljel. See on väga ebamugav, mistõttu Eestis on maa lame nagu Ufo. See ei vasta tõele.

Ja nii on ka siin kirja pandud, et toll koondub Euroopa Liiduga liitumisel idapiirile, sest tõepoolest liikmesriikidega ja nendega, kellega meil on sõlmitud vabakaubanduslepingud, tolle kehtestada ei saa. Ainuke, kes meil üle jääb on Venemaa, kes meie suhtes praktiseerib tolle vaatamata allakirjutatud vabakaubanduslepingule.

See andis meile olemasolevatest kõige põhjalikuma ülevaate olukorrast riigist. Ja teadmise, kuidas edasi minna ning kus on meie nõrgad ja kus tugevad kohad.

Meie liiga aeglane majandskasv. Praegu on inimeste sissetulekud kasvanud ainult sel teel, et palku on tõstetud, mõõdetuna kullas palju rohkem, kui tegelik tootmine on kasvanud.

Praegu on mitmel alal juba palgad tõusnud summadeni, mida töötajad maailmaturul teenivad, näiteks ehituses.

Edasine palkade tõus on võimalik ainult nii mitu protsenti aastas, kui on tegelik tootmise kasv.

Arvan, et meie raport jätab praegu väga hea mulje, sest ei maksa arvata, et raskused oleksid ainult Eestis. Arvan, et meie raport on hästi tehtud. Siin lihtsalt kajastub fakt, et Eestil on vaja veel väga palju tööd teha saamaks tänapäeva tööstusriigiks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum