Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aerofoto Eesti majandusest

    Küsimustele vastab eurominister Endel Lippmaa

    See on nagu kosmiline aerofoto Eestist. Kolmeköiteline materjal annab täpse ülevaate Euroopa Liidu esimesest sambast Eestis. See tähendab, et see annab ülevaate kõigest, mis on seotud Eesti siseturu ja majandusega. See on foto meie tegelikkusest antud hetkel, aga ta on kummaline foto, kuna see sisaldab ka meie plaane ja isegi unistusi.
    Euroopa Liidu teine sammas on riigi julgeolek ja kolmas sammas riigi sotsiaalne- ja õigussüsteem. Neid kahte sammast materjal ei kajasta.
    Jah. Samuti tahavad nad näha, kas riik, kes soovib Euroopa Liiduga ühineda, on suuteline täpselt käsitlema ELiga seotud probleeme. Kas ta on suuteline südasuvel puhkuste ajal panema oma ametnikke tööle. Küsimustikule vastamine oli operatiivse töö suutlikkuse eksam, tähtaegadest kinnipidamisvõime, Euroopa Liidu keelte tundmise ja muidugi asjatundmise eksam.
    Arengustsenaariumid on isegi aastani 2030. Sihiks on vajalike energiaressursside tagamine Eestis, kasutades võimalikult palju meie oma energiaallikaid, põlevkivi näiteks. Samuti energia efektiivne kasutamine, näiteks et soojust transportivad torud ei oleks vee sees. Luua on vaja tarbijat kaitsev seadusandlus.
    Eesmärk on energiasüsteem demonopoliseerida ja dereguleerida. Ka praegune monopolistlik Eesti Gaas peaks asenduma või täienduma teise gaasivõrguga, mis ei tugineks mitte Venemaale, vaid Norrale.
    Väga oluline on Balti energiaringi rajamine: luua kogu Läänemere ümber elektrienergia jõuvooluring, mis oleks ühel 50hertzisel sagedusel ja mis ühendaks kõiki Läänemerd ümbritsevaid riike.
    Siin on vastus lihtne -- Eestis tuumaenergiat ei kasutata. Muidugi Sillamäe oli ju varem tohutu suur rikastatud uraani töötleja, nii et põhimõtteliselt midagi meil sellel alal on.
    Praegu meil tuumaenergeetika arendamiseks raha ei ole. Aga Eestis on väga suured uraanivarud, nii et põhimõtteliselt kaevandada saaks.
    Ainult, et kas sellel on mõtet, see on omaette küsimus, sest tõenäoliselt tuleva sajandi esimese veerandi lõpuks hakkab töötama fusioonenergeetika, st vesiniku põletamine heeliumiks. Sellisel juhul on üks tonn tavalist merevett energeetilise potentsiaali poolest ekvivalentne ühe tünni bensiiniga.
    Tööstus ongi kõige suurem murelaps. Meie tööstustoodang ei kasva vajalikul määral, viimasel ajal on koguni kahanema hakanud, see on absoluutselt lubamatu. Euroopa Liidu hinnangul on meie tööstuse areng praegu niivõrd aeglane, et me oleme kõige halvemate riikide tasemel, kuskil Rumeenia ja Bulgaaria tasemel, isegi Albaania on meist parem. Nii et meil pole kiidelda millegagi, meie tugev külg on teenused ja turism, aga tööstus on täpselt sama näruses olukorras nagu põllumajanduski.
    Sellele lisaks, riigil puudub ka ülevaade meie tööstuse kui terviku olukorrast üldse.
    Meil on väga palju küsimusi vastamata. Näiteks meil on ju informatsioonitehnoloogia tööstus olemas, Microlink ja mitmed teised arvutifirmad, aga me vastame «The existing statistical database does not enable us to answer the question» (olemasolev statistiline andmebaas ei võimalda küsimusele vastata). Ja pidevalt on sellised vastused, sest kogu meie analüüs ja statistika tugineb nõukogude analüüsi ja statistika töömeetoditele ja korrale.
    See teema kajastub kohe kõige esimeses peatükis. Siin enam ei ole kirja pandud, et tolle ei tulegi. Tollid tulevad igal juhul, sest tolle kehtestamata ei ole võimalik Euroopa Liitu astuda. Põhjus on selles, et terviklik majanduse juhtimine sisaldab rahandust ja pangandust, maksu- ja tollisüsteemi, mis ei tähenda ainult rahalisi tolle, vaid ka välja arendatud tollilaborite süsteemi.
    Väita, et tolle ei tule, on sama naljakas kui väita, et olen küll gloobust näinud, aga Eestis on maa lame ja kõigele lisaks oleks see kera kahjulik, sest siis peaks osa inimesi rippuma pea alaspidi kera teisel küljel. See on väga ebamugav, mistõttu Eestis on maa lame nagu Ufo. See ei vasta tõele.
    Ja nii on ka siin kirja pandud, et toll koondub Euroopa Liiduga liitumisel idapiirile, sest tõepoolest liikmesriikidega ja nendega, kellega meil on sõlmitud vabakaubanduslepingud, tolle kehtestada ei saa. Ainuke, kes meil üle jääb on Venemaa, kes meie suhtes praktiseerib tolle vaatamata allakirjutatud vabakaubanduslepingule.
    See andis meile olemasolevatest kõige põhjalikuma ülevaate olukorrast riigist. Ja teadmise, kuidas edasi minna ning kus on meie nõrgad ja kus tugevad kohad.
    Meie liiga aeglane majandskasv. Praegu on inimeste sissetulekud kasvanud ainult sel teel, et palku on tõstetud, mõõdetuna kullas palju rohkem, kui tegelik tootmine on kasvanud.
    Praegu on mitmel alal juba palgad tõusnud summadeni, mida töötajad maailmaturul teenivad, näiteks ehituses.
    Edasine palkade tõus on võimalik ainult nii mitu protsenti aastas, kui on tegelik tootmise kasv.
    Arvan, et meie raport jätab praegu väga hea mulje, sest ei maksa arvata, et raskused oleksid ainult Eestis. Arvan, et meie raport on hästi tehtud. Siin lihtsalt kajastub fakt, et Eestil on vaja veel väga palju tööd teha saamaks tänapäeva tööstusriigiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Apple tühistas iPhone’i tootmismahtude kasvuplaani
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Apple on loobumas uue iPhone’i mudeli tootmismahtude kasvust, kuna varem oodatud nõudluse kasvu ei tulnud, vahendab Bloombergi uudisteagentuur teemaga kursis olevate anonüümsete allikate sõnu.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.