Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maamõõtmine vajaks kuni 50 miljonit krooni

    Raude rääkis, et 15. augustiks peavad kõik maakonnad maa-ametile esitama oma rahalised nõuded, mis pärast töötlemist esitatakse valitsusele seisukohavõtuks. «Pisarad maamõõduraha vähesuse üle tuleks kõik Toompeale suunata, sest tegemist on poliitilise otsusega,» lausus Raude. Ta kinnitas, et ilmselt piisaks vähemast kui 50 miljonist, kuna enamik maatükke tagastatakse vastavalt seadusele omanike pärijate kulul.
    Teatavasti jõustus 7. juunil maareformiga seotud õigusaktide muutmise seadus, mille järgi peab riik viie kuu jooksul, s.o 7. novembriks 1996, jõudma lõpetada riigi kulul maa mõõtmised. Selleks on õigus vaid endistel maaomanikel, nende abikaasadel ja lastel.
    Maakonniti on pilt Raude sõnul erinev, osas maakondades on maamõõtmiseraha alles, osas üle kulutatud. Tänavu eraldati maade tagastamiseks riigieelarvest 27,2 mln kr, mis on 10 mln kr vähem kui 1995. a, mil maade tagastamise tempo oli samas aeglasem tänavusega võrreldes. Seetõttu tekkis rahapuudus juba juunis. Raude andmeil saadi augusti alguse seisuga valitsuse ja erastamise reservfondist juurde 6,5 mln kr. Kokku 33,7 mln kroonist on maakondadele üle kantud 26,2 mln krooni.
    Litsentsi maade mõõtmiseks on saanud 232 Eesti firmat ja eraisikut. Maamõõtmine läheb maksma 3000 kuni 5000 kr. Tallinnas ja selle lähiümbruses, kus nõudlus suurem, on hind kõrgem.
    ASi Velto maamõõtmise projektijuht Madis Lemsalu sõnul maksab näiteks Tallinna aedlinnas Muugal suvilakrundi väljamõõtmine ja vormistamine keskmiselt 3000 kr, linnakrunt 4000--5000 kr. Krundi suurus hakkab tema sõnul hinnas kaasa mängima ülehektariliste maatükkide puhul. Ehkki krundi mõõtmine võtab aega ühe päeva, võtab vormistamine tohutu bürokraatia tõttu aega 3-4 kuud.
    Lemsalu märkis, et enamik maamõõdutöid on tehtud eraisikute raha eest, vaid üksikud proovimõõtmised riigi tellimusel. «Pole seni riigilt raha kätte saanud. Summa on tühine, nii et võime selle koolirahaks lugeda,» lausus ta.
    Lemsalu sõnul on riigi hinnad naeruväärsed. «1,6ha maatüki mõõtmise eest maksavad nad koos käibemak-suga 3600 kr. Selle töö tegelik turuhind on 5000 kr,» ütles ta. «Kui keegi soovib tellida riigi kulul maa mõõtmise, küsime raha ette. Kui riik ära maksab, saab klient raha tagasi,» selgitas Lemsalu firmas kehtestatud korda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Energiahindade tõus viis 150 töötajaga tööstusfirma pankrotti "Midagi head oodata pole."
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.