• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maamõõtmine vajaks kuni 50 miljonit krooni

    Raude rääkis, et 15. augustiks peavad kõik maakonnad maa-ametile esitama oma rahalised nõuded, mis pärast töötlemist esitatakse valitsusele seisukohavõtuks. «Pisarad maamõõduraha vähesuse üle tuleks kõik Toompeale suunata, sest tegemist on poliitilise otsusega,» lausus Raude. Ta kinnitas, et ilmselt piisaks vähemast kui 50 miljonist, kuna enamik maatükke tagastatakse vastavalt seadusele omanike pärijate kulul.
    Teatavasti jõustus 7. juunil maareformiga seotud õigusaktide muutmise seadus, mille järgi peab riik viie kuu jooksul, s.o 7. novembriks 1996, jõudma lõpetada riigi kulul maa mõõtmised. Selleks on õigus vaid endistel maaomanikel, nende abikaasadel ja lastel.
    Maakonniti on pilt Raude sõnul erinev, osas maakondades on maamõõtmiseraha alles, osas üle kulutatud. Tänavu eraldati maade tagastamiseks riigieelarvest 27,2 mln kr, mis on 10 mln kr vähem kui 1995. a, mil maade tagastamise tempo oli samas aeglasem tänavusega võrreldes. Seetõttu tekkis rahapuudus juba juunis. Raude andmeil saadi augusti alguse seisuga valitsuse ja erastamise reservfondist juurde 6,5 mln kr. Kokku 33,7 mln kroonist on maakondadele üle kantud 26,2 mln krooni.
    Litsentsi maade mõõtmiseks on saanud 232 Eesti firmat ja eraisikut. Maamõõtmine läheb maksma 3000 kuni 5000 kr. Tallinnas ja selle lähiümbruses, kus nõudlus suurem, on hind kõrgem.
    ASi Velto maamõõtmise projektijuht Madis Lemsalu sõnul maksab näiteks Tallinna aedlinnas Muugal suvilakrundi väljamõõtmine ja vormistamine keskmiselt 3000 kr, linnakrunt 4000--5000 kr. Krundi suurus hakkab tema sõnul hinnas kaasa mängima ülehektariliste maatükkide puhul. Ehkki krundi mõõtmine võtab aega ühe päeva, võtab vormistamine tohutu bürokraatia tõttu aega 3-4 kuud.
    Lemsalu märkis, et enamik maamõõdutöid on tehtud eraisikute raha eest, vaid üksikud proovimõõtmised riigi tellimusel. «Pole seni riigilt raha kätte saanud. Summa on tühine, nii et võime selle koolirahaks lugeda,» lausus ta.
    Lemsalu sõnul on riigi hinnad naeruväärsed. «1,6ha maatüki mõõtmise eest maksavad nad koos käibemak-suga 3600 kr. Selle töö tegelik turuhind on 5000 kr,» ütles ta. «Kui keegi soovib tellida riigi kulul maa mõõtmise, küsime raha ette. Kui riik ära maksab, saab klient raha tagasi,» selgitas Lemsalu firmas kehtestatud korda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Linnamäe Postimees Grupp vähendas kahjumit
Margus Linnamäe suurosalusega Postimees Grupp vähendas eelmisel majandusaastal ärikahjumit ning käivet.
Margus Linnamäe suurosalusega Postimees Grupp vähendas eelmisel majandusaastal ärikahjumit ning käivet.
Poliitikud alustasid võitlust elektri hinna alandamise pärast
Keskerakonna ministritel on mitu ideed, kuidas elektri hinnatõusu tarbijatele kompenseerida, kas ja milliseni jõutakse, sõltub eelarveläbirääkimistest. Opositsioonil on aga juba valmis eelnõud.
Keskerakonna ministritel on mitu ideed, kuidas elektri hinnatõusu tarbijatele kompenseerida, kas ja milliseni jõutakse, sõltub eelarveläbirääkimistest. Opositsioonil on aga juba valmis eelnõud.