Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurfirmade aktsiate müük EVPde eest tekitab vaidlusi
Erastamisagentuuri nõukogu esimees, majandusminister Andres Lipstoki sõnul on räägitud sellest, et esimese hooga ei erastata 100 protsenti infrastruktuuriettevõtete aktsiatest. See annab riigile hiljem võimaluse kaasata ka väikeinvestoreid, lisas ta.
Väikeinvestori osalemine infrastruktuuriettevõtete erastamisel EVPde abil on eelkõige vajalik EVPde ärakorjamiseks, märkis Andres Lipstok.
Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti ütlusel on riigil infrastruktuuriettevõtete erastamisel mõistlik osa endale kuuluvaid aktsiaid EVPde eest maha müüa.
«See on vajalik kapitalituru arenguks ja ma arvan, et riigi ülesanne on hoida ka EVP kurssi praegusel tasemel,» rääkis Sarnet. Tema sõnul ei ole EVP kursi tõstmine vajalik, EVP kursi järsk langus aga poliitiliselt mõistlik.
Väikeinvestorite kaasamine infrastruktuuri ettevõtetesse pole peaministri majandusnõunik Heido Vitsuri sõnul praegu aktuaalne.
See on erastamisprogrammi kõige lihtsam ja arvatavasti ka kõige viimane osa, lisas Vitsur.
Palju olulisem on määrata kindlaks, milliseks kujuneb infrastruktuuriettevõtete struktuur ja leida tuumikinvestor, kes garanteerib vajalikud investeeringu ja kellega Eesti riik hakkab tegema koostööd, ütles Vitsur. See osa aktsiatest, mis väikeinvestoritele müüakse, on minimaalne, märkis ta.
Erastamisväärtpaberite eest on võimalik osta maad ja kustutada erastatud ettevõtete järelmaksu. Ma arvan, et infrastruktuuriettevõtted vajavad investeeringuid ja sellepärast pole need ettevõtted praegu EVPde kustutamiseks õige koht, rääkis Vitsur.
Erastamisagentuur on seisukohal, et aktsiate avaliku müügi teel võiks teiste hulgas erastada RE Eesti Energia, RE Eesti Raudtee, RE Eesti Telekom ja RE Tallinna Sadam vähemusaktsiad.