Avalikus pöördumises tõdevad Saaremaa liha- ja piimatootjad, et saarte geograafilistest iseärasustest tingitud madala viljakuse tõttu ei saa põllumajanduslik tootmine seal kunagi efektiivne olla. «Turul püsimiseks peame valmistoodangut odavamalt müüma, ehkki kulutused on mandri-Eestiga võrreldes tunduvamalt suuremad,» seisab avalduses.

Ahti Viilup ütles, et Saaremaa põllumehed näevad ainsat väljapääsu selles, et riik tuleb oma rahaga põllumajandustootjatele appi. «Kui nad otse maksmise välja naeravad, siis võib ju ka teisiti toetada,» lausus ta. «Näiteks küte võiks olla odavam või annaks teha maksusoodustusi.»

«Kui me lähema kuu aja jooksul vastust ei saa ja juurdemaksmist ei tule, siis tuuakse loomad lihtsalt tapamajja,» teatas Viilup. Tema sõnul ootavad põllumehed riigilt vastust, mille põhjal tehakse järeldus, kas tasub loomi üle talve pidada.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Käärma tunnistas, et niikaua kuni riik jätkab liberaalse majanduse põhimõtetele rajatud poliitikat, ei ole mingit lootust, et lähiajal põllumajandusele eeliseid tehakse. Ta avaldas siiski optimismi, et ehk jõuavad põllumeeste esindajad veel sellel aastal esitada riigikogule seaduseelnõu, milles määratletakse toetuste viisid ja määrad põllumajandusele.

Käärma ütles, et ta loodab, et Saaremaal loomakasvatust sellel talvel ei lõpetata.

«Loomakasvatust taastada on väga raske. Ma loodan, et saarlased enne selle traagilise otsuse tegemist hoolikalt mõtlevad,» lausus ta.

Ahti Viilupi kinnitusel annab Saaremaa liha- ja piimaühistu tööd 460 inimesele. Tootjate omandis olev ettevõte jõudis tänavu kuue kuuga minimaalsesse kasumisse.

Viilup märkis, et piimatööstus töötab Saaremaal kahjumiga ja lihatööstus väikese kasumiga.