Silmeti pärast heitlevad Magnum Grupp ja vene ärimehed

ASi Magnum Grupp juhatuse esimees Margus Linnamäe ei soovinud reedel Silmeti erastamise kohta kommentaare anda.

USAs elavat Toomas Waldinit ei õnnestunud kätte saada. Äripäeva andmeil pani Waldin oma varandusele aluse leiutisega valuvormide tehnoloogia alal. Waldin oli ka Eesti Tööstuspanga suuraktsionär ning kuulus 1992. aastal teiste väliseesti ärimeeste seas peaministri majandusnõunike klubisse. Samuti on teada, et just Toomas Waldin võõrustas möödunud aasta suvel Floridas puhkamas ja kala püüdmas käinud peaminister Tiit Vähit.

Erastamisagentuuri nõukogu liige Ignar Fjuk ütles eelmisel kolmapäeval, vahetult pärast nõukogu Silmeti-teemalist arutelu, et üks pakkumus oli teistest tunduvalt parem. «Teine valiti rohkem konkurentsi pärast,» lisas ta.

Mitme erineva informeeritud allika väitel pidas suur osa erastamisagentuuri nõukogu liikmetest teistest märksa tugevamaks just Magnum Grupi ja Waldini pakkumust.

Ehkki ASi SVL Botrans juht Nikolai Jugantsov on mitmel korral väitnud, et ta ei osale otseselt Silmeti erastamisel, on Äripäevale öeldud kolmest erinevast usaldusväärsest allikast, et teise väljavalitud Silmeti erastamipakkumuse taga on Jugantsov.

Jugantsovi sõnul huvitab teda, et Silmetil oleks eraomanik. «Mul on mitmeid plaane seotud Sillamäe linna ja sealse piirkonnaga, ning Silmeti uue omanikuga soovin ma ses osas koostööd teha,« lausus Jugantsov.

Oma plaanide seas nimetas ta kõigepealt naftaterminaali rajamist Sillamäele, ning linna soojamajanduse ümberorganiseerimist ja majandamist.

Sillamäe linna energiaga varustamine toimub praegu läbi Silmeti. Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul jääb linna kütmine pärast erastamist Silmeti uue omaniku õlule. Erastamislepingus saavad olema Sillamäe linna ja Silmeti vahelisi majandamisküsimusi reguleerivad punktid, kinnitas Sarnet.

Silmeti Venemaal asuva koostööpartneri, tooraine tarnija ning toodangu müügiga tegeleva firma Tehsnabeksport tütarfirma Raznoimpex asedirektor Andrei Prilipko ütles reedel, et nende firma ei ole huvitatud Silmeti aktsiate erastamisest. «Raznoimpexi huvitab ainult operatiivse koostöö jätkumine Silmetiga,» kinnitas ta.

Prilipko oli Eestis kolmapäeval. Samal ajal, mil agentuuri nõukogu valis välja paremaid pakkumusi, sõlmis Prilipko Silmeti juhtkonnaga eellepinguid Silmetile tooraine hankimiseks. «Veel sellel aastal saab Silmet meie vahendusel Solikamskist täiendava koguse toorainet,» kinnitas ta.

Samas teatas Prilipko, et mõni aeg tagasi kohtus ta Jugantsoviga Moskvas. «Ma sain aru, et ta oli siis Silmeti erastamisest huvitatud ning oli oma pakkumuse agentuurile esitanud,» rääkis ta. «Ma võin kinnitada, et Silmet ei ole see kuldkomm, mida Eestis on sellest ettevõttest püütud kujutada ja seda ütlesin ma ka Jugantsovile.»

Jugantsov sõnas, et ta käis Moskvas firmas Tehsnabeksport Silmetist rääkimas, kuid nimetas seda eelluureks. «Tõepoolest ma olin Moskvas, kuid mind huvitas, milliseks sealsed inimesed hindavad Silmeti majandamisvõimalusi perspektiivplaanis ning kas seda ettevõtet üldse on võimalik erastada,» rääkis Jugantsov.

Väino Sarneti sõnul on Silmeti erastamisel tähtis, et ettevõtte tegevus jätkuks. «Silmet on vajalik põhiliselt sillamäelaste töökohtade säilimise mõttes, kuna alternatiivi seal koheselt pakkuda ei suudeta,» lausus ta.

Sarnet märkis, et erastamispakkumiste juures on eelkõige tähtsad suur tööhõiveja investeerimiskohustus koos tugevate garantiidega.

Selleks, et ettevõte pankrotti ei läheks, on vaja oluliselt investeerida võlakohustuste katteks, tehnoloogia uuendamisse ja oma positsioonide parandamisse nii müügikui ka tooraineturgudel. «Nimetatud tingimused on palju tähtsamad kui ostuhind,» rääkis Sarnet.

Silmeti peadirektor Priit Saksing ütles reede õhtul, et ettevõttesse on lähiajal hädasti vaja investeerida umbes 250--300 mln kr. Saksing keeldus kommentaaridest, kes võiksid olla Silmeti potentsiaalsed ostjad.

Sarnet lisas, et lähiajal teeb erastamisagentuur valitsusele ettepaneku kustutada Silmeti need maksuvõlad ja viivised, mis on tekkinud enne 1995. aastat.

Saksingu sõnul väheneks Silmeti maksukoormus sel juhul 53 mln krooni võrra.

Silmeti erastamise teise etapi alguse tähtaeg on Sarneti sõnul ilmselt oktoobris ning optimistliku plaani kohaselt peaks 66 protsenti Silmeti aktsiate erastamisleping sõlmitama detsembris.