Nõiajaht Läti rahandusministrile

Samal ajal kui eestlased on presidenti valides Guinnessi rekordit löömas, ei ole lõunapool, Lätis, poliitiline maastik tasasem. Leedugi ei hiilga just poliitilise osavusega oma kompromissitu nõudmisega paarituhandele meetrile merepõhjale, mis võib, kuid ei pruugi sisaldada naftavarusid.

Lätil on mõndagi, mille üle uhkust tunda, näiteks alanev inflatsioon. Hetkel püsib see 18 protsendi piires, peaks aga aasta lõpuks langema 16 protsendile. Järgmiseks aastaks prognoositakse inflatsiooni vahemikus 10--12 protsenti, mis on fikseeritud ka Läti valitsuse ja rahvusvahelise valuutafondi (IMF) vahel sõlmitud memorandumis. Sel aastal jääb Läti valitsuse eelarvedefitsiit alla 40 miljoni lati piiri, mis on oluliselt vähem kui «pessimistlik» 60 miljoni latine ülempiir, mida valitsus ennustas veel käesoleva aasta kevadel. Läti SKT kasvas esimesel poolaastal 1 protsendi võrra, kogu 1996. aastaks ennustatakse kaheprotsendilist kasvu. Tulevaks aastaks prognoosib IMF 2--4protsendilist majanduskasvu.

Vähemalt korra loomise eest riigi finantsides tuleks rahandusministrit Aivars Kreitussi tänada. Nii Läti riik kui Kreitussi poliitilised toetajad (demokraatlik partei Saimnieks, DPS) peaksid tema üle uhked olema. Selle asemel on Kreituss parteist välja heidetud ning DPS taotleb peaminister Andris Shkelelt rahandusministri tagandamist.

Kreitussile pannakse süüks partei programmi rikkumist sellega, et minister tegi ettepaneku järgida IMFi soovitusi ja maksustada töötavate pensionäride pensionid ning pakkus välja hariduse finantseerimise reformi.

Sellest ei kõnelda, et demokraatlik partei Saimnieks kuulub valitsuskoalitsiooni, mis need eesmärgid ühe osana valitsuse poliitikast Kreitussile ülesandeks tegi. Normaalolukorras oleks partei, kes ei suuda nõustuda valitsuse üldise poliitikaga, koalitsioonist lahkunud. Läti kombe kohaselt püütakse veeretada «süü» rahandusministri õlule.

Seejuures võiks ühekorraga vabaneda juba ka teistest ohtlikest Kreitussidest. Ilga Kreituss, Aivars Kreitussi abikaasa, on parlamendi spiiker.

Niisiis on paras aeg korraldada avalik skandaal, millest on selgelt näha, et valdavalt meesshovinistidest parteiliidritele on oma õiguste eest seisev terava keelega daam pinnuks silmas.

Kõige selle keskel teatas rahandusminister, nüüd parteitu poliitik, et Läti kavandab 1997. a 1,1 miljardi lati suurust tasakaalus eelarvet, mis suurendab rahaeraldisi sotsiaalhooldusele, sisekorra tagamisele ning riigikaitsele ilma uusi laene võtmata. Veel üks positiivne saavutus... või on see just see, mille vastu Kreitussi-vastane kampaania tegelikult on sihitud. Vahest on Lätis jõude, kes ei ole huvitatud konkreetsete sammude astumisest fiskaalse ning majandusliku korra suunas, kuna tegemist on suurte kaladega, kes ujuvad vabamalt just sogases vees.

Kreituss kahtlustab, et tegelik põhjus, miks Saimnieks nõuab tema tagandamist, on soov saboteerida tasakaalus eelarvet ning avada uks populistlikule rahapoliitikale, mis võimaldab teatud ametnike palku laenu arvel tõsta.