Nõiajaht Läti rahandusministrile

Samal ajal kui eestlased on presidenti valides Guinnessi rekordit löömas, ei ole lõunapool, Lätis, poliitiline maastik tasasem. Leedugi ei hiilga just poliitilise osavusega oma kompromissitu nõudmisega paarituhandele meetrile merepõhjale, mis võib, kuid ei pruugi sisaldada naftavarusid.

Lätil on mõndagi, mille üle uhkust tunda, näiteks alanev inflatsioon. Hetkel püsib see 18 protsendi piires, peaks aga aasta lõpuks langema 16 protsendile. Järgmiseks aastaks prognoositakse inflatsiooni vahemikus 10--12 protsenti, mis on fikseeritud ka Läti valitsuse ja rahvusvahelise valuutafondi (IMF) vahel sõlmitud memorandumis. Sel aastal jääb Läti valitsuse eelarvedefitsiit alla 40 miljoni lati piiri, mis on oluliselt vähem kui «pessimistlik» 60 miljoni latine ülempiir, mida valitsus ennustas veel käesoleva aasta kevadel. Läti SKT kasvas esimesel poolaastal 1 protsendi võrra, kogu 1996. aastaks ennustatakse kaheprotsendilist kasvu. Tulevaks aastaks prognoosib IMF 2--4protsendilist majanduskasvu.

Vähemalt korra loomise eest riigi finantsides tuleks rahandusministrit Aivars Kreitussi tänada. Nii Läti riik kui Kreitussi poliitilised toetajad (demokraatlik partei Saimnieks, DPS) peaksid tema üle uhked olema. Selle asemel on Kreituss parteist välja heidetud ning DPS taotleb peaminister Andris Shkelelt rahandusministri tagandamist.