Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu reoveepuhasti on lõpuks ellu ärganud

    Tartu sajandi ehituseks nimetatud reoveepuhasti esimest ja kulukaimat osa, ligi kuue kilomeetri pikkust tunnelkollektorit, hakati ehitama 1981. aasta oktoobris.
    «On Tartu linna õnn, et kompleksi ei jõutud varem käivitada,» lausub põllumajandusülikooli emeriitprofessor Aleksander Maastik. Samas peab ta häbiasjaks, et ülikoolilinnal pole puhastusseadmeid. Eesti veemajandusspetsialistide seas tunnustatud õppejõud on viimased kolm aastat konsulteerinud reoveepuhastite ehitamist.
    ME Tartu Veevärk arendusdirektor Toomas Kapp jagab Maastiku mõtet reoveepuhasti ehituse venimisega kaasnenud positiivsete külgede kohta. «Veneaegse ebaefektiivse tehnika oleks pidanud kohe välja vahetama,» väidab Kapp.
    Samas möönab ta, et reoveepuhastite infrastruktuurialane baas jõuti Tartus nõukogude ajal välja arendada.
    ASi Eesti Projekt insener Ilmu Sukk, kes oli Tartu reoveepuhasti projekti omaaegne peainsener, toob ebaefektiivsuse näitena välja suure peapumbajaama ehituse. «Nii suurt pumbajaama pole enam vaja, sest Tartu ei arene ekstensiivselt ja reovee hulk on vähenenud,» lausub ta.
    Nõukogude ajal oli tingimus, et kui tehnoloogia nägi ette kahte pumpa, tuli ilmtingimata ka kolmas pump varuks projekteerida. «Süsteem toimis,» meenutab Sukk muiates. «Tavaliselt oli üks pump alati remondis.»
    Toomas Kapi sõnul ei oska Tartu Veevärk 21 meetri sügavuse ja 36 meetri suuruse läbimõõduga vajukaevule ehitatud pumbajaama hoonega midagi pihta hakata.
    «Kontoriruumid võib sinna välja ehitada potentsiaalne rentija,» lisab Kapp.
    «Peapumpla kontseptsiooni oleme koos Shveitsi projekteerimisfirmaga Gebrüder Hunziker AG ümber teinud,» selgitab Kapp. «Pumplasse paigaldame neli uppumiskindlat pumpa, millest enamik hakkab tööle vaid suure tulvavee ajal.»
    Ta ei välista ka, et tänapäevase tehnoloogia jaoks mõttetu õhupuhurite hoone renditakse välja vanaautode klubi Unic Tartu osakonnale.
    Reoveepuhastite kompleksis oli nõukogude ajal ette nähtud 270 töökohta. Praegu leiab seal tööd vaid kümmekond inimest.
    Eelmisel nädalal lasti vesi sisse ühte kolmest 5000 kuupmeetrit mahutavast eelsetitist. Nädala alguses katsetatakse süsteemi vettpidavust.
    Reoveepuhasti tehnoloogi, shveitslase Martin Zimmeri sõnul käivitub novembris reoveepuhasti esimene, mehaaniline etapp. Setititesse jõuab esialgu Ropka tööstusrajooni, Tammelinna ja Veeriku 8000--10 000 kantmeetrit reovett ööpäevas. See moodustab umbes veerandi kogu Tartu reovee hulgast.
    Zimmer lisab, et pidevalt käib töö ka reoveepuhasti teise, bioloogilise osa väljaehitamise kallal, mis peab valmima järgmise aasta lõpus.
    Kui pärast reovee mehaanilist puhastamist kahaneb vee reostatus ligi 35 protsenti, siis pärast bioloogilist puhastust koguni 96 protsenti.
    «Tartu reoveepuhastist hakkab välja voolama täielikult rahvusvahelistele nõuetele vastav puhastatud vesi,» kinnitab Toomas Kapp.
    Martin Zimmer tegi professor Aleksander Maastiku juhendamisel Tartu reovee bioloogilise puhastamise teemal oma inseneritöö, kus ta selgitas Rootsis elanud väliseestlase Rudolf Woode leiutatud ja konstrueeritud aeraatori sobitamist Tartu tingimustesse, samuti fosfori ja lämmastiku eraldamist reoveest. Tõenäoliselt saab Zimmerist edaspidi ka Tartu reoveepuhasti peatehnoloog.
    Eesti iseseisvumise järel katkes Tartu reoveepuhastite objektil töö rahapuuduse tõttu mitmeks aastaks. Shveitsi valitsus pakkus aga 1994. aastal Eestile tagastamatu abina 6,7 miljoni Shveitsi frangi (ligi 64 mln krooni) eest reovee puhastusseadmeid. Shveitslaste peamine tingimus laenuandmisel oli, et Eesti peab garanteerima reoveepuhastuskompleksi -- tunnelkollektor, peapumbajaam ja reoveepuhastid -- lõpuni ehitamise.
    «Minu põhiülesanne oli ühisprojekt shveitslastega käima lükata,» lausub kolm aastat tagasi põllumajandusülikooli mehhaniseerimise eriala lõpetanud Toomas Kapp. «Asi oli kokku kukkumas, sest riik ei suutnud garanteerida ehituseks raha. Kergendus tuli alles eelmise aasta augustis, kui valitsus võttis vastu finantseerimisotsuse,» lisab ta.
    Kapp ütleb, et riik eraldas Tartu reoveepuhasti lõpuni ehitamiseks eelmisel aastal 15 miljonit krooni, tänavu 25 miljonit ja järgmisel aastal eraldab kuni 15 miljonit krooni. Tartu linna eelarvest saadi puhastusseadmete rajamiseks mullu kolm miljonit krooni ja tänavu kaks miljonit. Ehitusprojekt on saanud laenu ka Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast EBRD ning Põhjamaade keskkonna finantskorporatsioonilt NEFCO.
    Veidi üle kolme miljoni krooni peab projekti toetuseks laekuma ka vee hinna tõusust Tartus.
    Toomas Kapp hindab kogu puhastusseadmete kompleksi maksumuseks ligi pool miljardit krooni. Reoveepuhastid laiuvad ligi 18 hektaril.
    Kõik reovee mehaaniliseks puhastamiseks vajalikud seadmed on Shveitsist kohale toimetatud, suurem osa neist on ka monteeritud ja osaliselt katsetatud, kinnitab Kapp.
    Shveitsi tarnefirma Joseph Egli AG järelevaataja Renzo Momesso kohustus on kohapeal tagada, et seadmed normaalselt tööle hakkaksid.
    Selleks, et täita shveitslaste teist tingimust ja puhastada järgmise aasta lõpuks kuni 80 protsenti Tartu reoveest, kuulutati eelmisel nädalal välja rahvusvaheline võistupakkumine tunnelkollektori ehituse jätkamiseks. 1995. aasta keskel jõudis Tuula endistest läbindajatest moodustatud AS Baltoks-T kaevamistöödega üle kümne meetri sügavusel Tartu maabussijaama lähedale välja.
    Toomas Kapi sõnul seiskus kollektori rajamine kolmveerand aastaks, kuid tänu EBRD-lt saadud 45 miljoni krooni suurusele laenule saab kaevetöid jätkata.
    «Tunnelkollektor peab tegema ligi 90kraadise pöörde Emajõe suunas,» räägib Kapp. «Kaldal asub pumbajaam, kuhu mööda jõe põhjas asuvat tüükrit jõuab Annelinna solk. Pärast tunnelkollektori selle lõigu valmimist saame ka Annelinna reovee suunata puhastitesse ja nii on shveitslaste tingimus täidetud.»
    Praegu pensionil olev Ilmu Sukk, kes on jõudumööda aidanud tunnelkollektorit projekteerida, ei välista, et kollektori viimasel paari kilomeetri pikkusel lõigul kuni Tartu botaanikaaiani võetakse kasutusele uus tehnoloogia, mis võimaldab rajada tunduvalt väiksema läbimõõduga mikrotunneli. Olemasoleva tunneli läbimõõt on 2,33 meetrit.
    Ilmu Sukk meenutab, et Eesti Projekt koostas Tartu kanalisatsiooni kohta tehnilis-majandusliku põhjenduse 1978. aastal. «Oli kaks varianti,» märgib Sukk. «Kas rajada Tartus kaheksa lokaalset pumbajaama või suunata reovesi mööda isevoolset tunnelkollektorit peapumbajaama. Viimane variant oli otstarbekam.»
    Tartu Veevärgi direktori Voldemar Raidla kinnitusel on Tartule veel mõneks ajaks antud luba suunata puhastamata reovett rohkem kui 30 solgitoru kaudu otse Emajõkke. «Vastasel korral peaks Tartu linn jõkke paisatava heitvee koguse eest maksma aastas 20 miljonit krooni trahvi,» lisab ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Balti börsid kolmapäeval tõusid
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.