Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Britid pakuvad müüa tolliteenust

    «Meie tulemused Lätis on väga head,» sõnab John Thurston firmast Crown Agents. Pärast mõnekuulist aktiivset tegutsemist oleme avastanud salakaubana sisse toodud 13 miljonit sigaretti ja kolm konteinerit piiritusega, lisas ta.
    «Tolliamet vajab Eestiski tõsist raputust,» konstateeris valitsuse majandusnõunik Hardo Pajula. «Nagu Läti kogemus näitab, võib seda väga edukalt teha mõni välismaine erafirma,» lisas ta.
    Lätlaste rahulolu erafirma tööga kinnitas Läti tolliameti välisasjade osakonna juhataja Ainars Latkovskis, kelle sõnul on kõige tähelepanuväärsemaks uuenduseks mobiilsed reageerimisüksused, mis suudavad efektiivselt salakaupa avastada.
    Thurston juhib Lätis tollitöö tõhustamise kava, mille käigus luuakse salakauba avastamiseks sõltumatud jälitusrühmad ja moderniseeritakse Läti tolli tööd nii, et see oleks võimeline kahe aasta pärast iseseisvalt ja efektiivselt tegutsema.
    «Mis mul siin enam öelda,» kommenteeris Briti erafirma kaasamist tolliameti peadirektori asetäitja Rein Velling, «tolli on ametisse võtnud maksumaksjad. Kui nemad nii otsustavad, siis võtavad nemad ka selle riski.»
    Ideed kaasata tollitöö tõhustamiseks erainitsiatiivi jagavad Eesti ärimehed, kelle andmetel liigub turul salakaubana 30 protsenti kütusest ning 20 protsenti alkoholist ja sigarettidest. Nende kaupade puhul on sageli jäetud maksmata nii aktsiisi- kui ka käibemaks. Kõige levinum tee maksupettuseks on transiidina deklareeritud kauba müük Eestis.
    Eesti erafirmade andmetel võib riik eduka tollitööga koguda makse vähemalt 355 miljonit krooni aastas enam ehk umbes samapalju kui käesoleval aastal koguneb ainuüksi tubakaaktsiisi eest.
    John Thurston on enda sõnul kindel, et kahe aasta jooksul suudetakse maksude laekumust Lätis suurendada vähemalt 30 protsendi võrra.
    Investeerimispanga analüütik Triinu Tombak väidab tänase Äripäeva arvamusleheküljel, et Indoneesias anti mõned aastad tagasi korrumpeerunud tolli opereerimine ülesandeks ühele Shveitsi firmale. Tulemuseks oli tollimaksude laekumuse kolmekordistumine, märgib Tombak.
    Õliliidu juhi Mart Kutsari sõnul saavad salakauba turule jõudmise tõkestamiseks enim ära teha Eesti poliitikud.
    «Järgmistel riigikogu valimistel on paljud Eesti ärimehed kindlasti targemad ja mõtlevad hoolikalt, keda toetada,» kinnitas Kutsar. Tema sõnul on riigikogul suur mõju riigi juhtimisele, aga ärimehed on seda alahinnanud.
    Kütuse jaemüügiketi EK hulgimüügijuhi Raul Kadaru sõnul ulatub EK kogukahjum aasta lõpuks 10 mln kroonini ja selle võib täielikult salakütuse kraesse veeretada.
    Liviko müügidirektori Peeter Pallo sõnul on Eestis alkoholi hinnad kõrgemad kui lähinaabruses Lätis ja Venemaal, seetõttu tungib salaviin Eestisse märksa suurema jõuga. «Iga aktsiisi tõus raputab tugevasti meie läbimüüki,» märgib Pallo, «näiteks kui läinud aasta 1. detsembril aktsiisi tõsteti, kukkus meie müük kohe poole võrra ja läks kaheksa kuud, enne kui jalad alla saime.»
    «Olen väsinud võitlemast, sest sellest ei muutu meil mitte midagi,» lausus Mart Kutsar. Ma ei ole nõus kaasa minema ebaseadusliku äriga, mida valitsuse tegematajätmised salakauba vallas vägisi peale suruvad, lisas ta.
    Arvestades, et riik planeerib kütuseaktsiisi laekumist aasta lõpuks 600 miljoni krooni eest, võiks tollitööd tõhustades koguda makse 200 miljonit enam, kokku 800 miljonit, rääkis Kutsar.
    Raul Kadaru sõnul on salabensiini hulk tänaseks turul märksa vähenenud, ent seda tänu tolliameti, kaitse- ja majanduspolitsei tõsistele jõupingutustele. Kõik võib muutuda, sest politsei ei suuda kogu aeg kütusega tegeleda, lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.