Britid pakuvad müüa tolliteenust

«Meie tulemused Lätis on väga head,» sõnab John Thurston firmast Crown Agents. Pärast mõnekuulist aktiivset tegutsemist oleme avastanud salakaubana sisse toodud 13 miljonit sigaretti ja kolm konteinerit piiritusega, lisas ta.

«Tolliamet vajab Eestiski tõsist raputust,» konstateeris valitsuse majandusnõunik Hardo Pajula. «Nagu Läti kogemus näitab, võib seda väga edukalt teha mõni välismaine erafirma,» lisas ta.

Lätlaste rahulolu erafirma tööga kinnitas Läti tolliameti välisasjade osakonna juhataja Ainars Latkovskis, kelle sõnul on kõige tähelepanuväärsemaks uuenduseks mobiilsed reageerimisüksused, mis suudavad efektiivselt salakaupa avastada.

Thurston juhib Lätis tollitöö tõhustamise kava, mille käigus luuakse salakauba avastamiseks sõltumatud jälitusrühmad ja moderniseeritakse Läti tolli tööd nii, et see oleks võimeline kahe aasta pärast iseseisvalt ja efektiivselt tegutsema.

«Mis mul siin enam öelda,» kommenteeris Briti erafirma kaasamist tolliameti peadirektori asetäitja Rein Velling, «tolli on ametisse võtnud maksumaksjad. Kui nemad nii otsustavad, siis võtavad nemad ka selle riski.»

Ideed kaasata tollitöö tõhustamiseks erainitsiatiivi jagavad Eesti ärimehed, kelle andmetel liigub turul salakaubana 30 protsenti kütusest ning 20 protsenti alkoholist ja sigarettidest. Nende kaupade puhul on sageli jäetud maksmata nii aktsiisi- kui ka käibemaks. Kõige levinum tee maksupettuseks on transiidina deklareeritud kauba müük Eestis.

Eesti erafirmade andmetel võib riik eduka tollitööga koguda makse vähemalt 355 miljonit krooni aastas enam ehk umbes samapalju kui käesoleval aastal koguneb ainuüksi tubakaaktsiisi eest.

John Thurston on enda sõnul kindel, et kahe aasta jooksul suudetakse maksude laekumust Lätis suurendada vähemalt 30 protsendi võrra.

Investeerimispanga analüütik Triinu Tombak väidab tänase Äripäeva arvamusleheküljel, et Indoneesias anti mõned aastad tagasi korrumpeerunud tolli opereerimine ülesandeks ühele Shveitsi firmale. Tulemuseks oli tollimaksude laekumuse kolmekordistumine, märgib Tombak.

Õliliidu juhi Mart Kutsari sõnul saavad salakauba turule jõudmise tõkestamiseks enim ära teha Eesti poliitikud.

«Järgmistel riigikogu valimistel on paljud Eesti ärimehed kindlasti targemad ja mõtlevad hoolikalt, keda toetada,» kinnitas Kutsar. Tema sõnul on riigikogul suur mõju riigi juhtimisele, aga ärimehed on seda alahinnanud.

Kütuse jaemüügiketi EK hulgimüügijuhi Raul Kadaru sõnul ulatub EK kogukahjum aasta lõpuks 10 mln kroonini ja selle võib täielikult salakütuse kraesse veeretada.

Liviko müügidirektori Peeter Pallo sõnul on Eestis alkoholi hinnad kõrgemad kui lähinaabruses Lätis ja Venemaal, seetõttu tungib salaviin Eestisse märksa suurema jõuga. «Iga aktsiisi tõus raputab tugevasti meie läbimüüki,» märgib Pallo, «näiteks kui läinud aasta 1. detsembril aktsiisi tõsteti, kukkus meie müük kohe poole võrra ja läks kaheksa kuud, enne kui jalad alla saime.»

«Olen väsinud võitlemast, sest sellest ei muutu meil mitte midagi,» lausus Mart Kutsar. Ma ei ole nõus kaasa minema ebaseadusliku äriga, mida valitsuse tegematajätmised salakauba vallas vägisi peale suruvad, lisas ta.

Arvestades, et riik planeerib kütuseaktsiisi laekumist aasta lõpuks 600 miljoni krooni eest, võiks tollitööd tõhustades koguda makse 200 miljonit enam, kokku 800 miljonit, rääkis Kutsar.

Raul Kadaru sõnul on salabensiini hulk tänaseks turul märksa vähenenud, ent seda tänu tolliameti, kaitse- ja majanduspolitsei tõsistele jõupingutustele. Kõik võib muutuda, sest politsei ei suuda kogu aeg kütusega tegeleda, lisas ta.