Sanktsioonid varjutavad vabakaubandust

Esimest korda nõuavad sanktsioonide tühistamist kõik ELi liikmesmaad, lisaks veel Austraalia, Ladina-Ameerika riigid, Kanada, India ja Shveits.

Vaevalt aitab Euroopa majanduse kahjustamine kaasa demokraatia arengule Kuubas, ütles ELi kaubandusvolinik Leon Brittan.

«Ka Euroopa Liit on demokraatia ja inimõiguste poolt, küsimus on aga selles, kuidas seda saavutada,» ütles Prantsusmaa välisministri nõunik Yves Doutriaux.

Varasemad kogemused näitavad, et kaubandussanktsioonid on harva oma eesmärki täitnud. Iraani- ja Iraagi-vastased sanktsioonid on jõus juba 17 aastat, Liibüa-sanktsioonid 21 ning Kuuba-vastased sanktsioonid 35 aastat, kuid riigikorda see nendes maades ei ole muutnud. Lõuna-Aafrika sanktsioonid kehtestati 70ndatel aastatel, kuid rassilisest diskrimineerimisest loobuti alles hiljuti.

Rahvusvaheliste sanktsioonide ainuke julgustav eeskuju on Jugoslaavia-vastased sanktsioonid, mis kiirendasid rahu sõlmimist.

Osa riike on sanktsioonidega kohanenud, kuid probleeme on musta turu ja sanktsioonide tõttu kannatavate inimestega. Iraagis näiteks on SKT jäänud 1960. a tasemele, samal ajal kui elanikkond on kolmekordistunud.

WTO-l lahendada tulnud riikidevaheliste kaubandustülide objektiks on olnud nii hormooniliha, riisi imporditollid, Jaapani alkoholi ja filmitoodete import, Euroopa Liidu banaaniimport kui palju muud.

Alates 1995. aastast, mil üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT) sai WTO, on sel lahendada tulnud 62 tüliküsimust. GATTi 47aastase ajaloo jooksul käsitleti kokku 200 küsimust.

Kõige sagedamini on vaidlustesse segatud USA, kes ise on WTOsse pöördunud 19 korral ja kelle kohta on kaebus esitatud 11 korral.

Tüliküsimuse lahendamine algab läbirääkimistega. Kui sel teel kompromissile ei jõuta, nimetab kaubandusorganisatsioon paneeli tüli lahendamiseks. KL