Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oli kord koonderakond

    Kulub paar aastat ning Eesti ülikoolide ajaloo- ja politoloogiatudengid kirjutavad referaate ja uurimusi kunagi poliitikamaastikul uitanud moodustise -- koonderakonna -- kohta. Näib ehk liiga karmi ennustusena. Võib-olla on praegu vara koondmeestele ajaloo prügimäge osutada? Siiski, peaminister Tiit Vähi on andnud parima, et end koos aatekaaslastega ühes menshevike, bolshevike, esseeride, mustasajaliste ja muude imelike olevustega nimetatud mäe suunas vurava auto konteineris mugavalt sisse seada.
    Koonderakond, kes veel 1995. aasta märtsis võis tunda uhkust üsna kõrgete toetusprotsentide üle, on praeguseks jäänud toetajate hulgalt alla riigikokku pääsemiseks vajaliku künnise. Kolmeprotsendilise toetajaskonna üle võiks ehk uhkust tunda Eesti demokraatlik tööpartei. Mitte aga koonderakond.
    Sellega koonderakonna mured veel ei lõpe. Tema juht on viimaste nädalate jooksul vangerdanud oma partei seisu, kus tollel puuduvad liitlased. Reformierakonna surus Vähi endast eemale, sõlmides lepingu keskerakonnaga. Nüüd on ta nisuteraks kahe kõva kivi vahel. Ühelt poolt hõõrub teda rahva poolt armastatud ninasarvik, teisalt riigikogus istuvad kolhoosivaimud, keda on ka maameesteks kutsutud.
    Olematu on koonderakonna majanduspoliitika. Sotsialismiaegsete tööstusjuhtide huvide kaitse arenevas turumajanduses, milleks koonderakond omal ajal ellu kutsuti, on haledalt läbi kukkunud. Rahvusvaheline valuutafond kiidab Eestit, et see on suutnud hoida teiste Ida-Euroopa maadega võrreldes töösturite nõudmised suuremalt jaolt vaka all.
    Õnnetuseks ei tea Vähi, millist turumajandust pooldada. Kas liberaalset või sotsiaalset? Või hoopis sellist, millisest auditoorium parasjagu kuulda tahab. Näib, et peaministri taga seisvad vanad tööstusjuhid näeksid hea meelega, kui riik liberaalsusele päitsed pähe paneks. Nende arvates kasvaks toetus koonderakonnale turupiirangute kehtestamisel märgatavalt.
    Homme algaval koondera-konna kongressil on seega küllaga, mida arutada. Esmalt peab koondrahvas otsustama, kas Vähi on parim koonderakonna liider. Asendajaid leiaks talle koonderakonna kirevatest ridadest kindlasti. Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Ülo Pärnits, Vahur Glaase, Jaak Tamm, Andrus Öövel ja Jaak Allik võivad olukorra saabudes astuda erakonna esimehe kandidaatide nimekirja.
    Teoreetiliselt ei tähenda erakonna esimehe vahetus veel seda, et koonderakond peaks loobuma peaministri postist. Inglise praktika järgi saab peaministriks võimul oleva suurima partei juht. Koos parteijuhiga vahetuks sellise skeemi kohaselt sujuvalt ka peaminister ilma suuremate kataklüsmideta valitsuses.
    Koonderakonna õnnetuseks on ta möödunudaastaste parlamendivalimiste eel laulatatud maarahva ühendusega. Vähi lahkumise korral koonderakonna eesotsast pole sugugi kindel, et maaerakonnad tema järglasel riiki juhtida lubavad. Arnold Rüütel, Andres Varik, Arvo Sirendi või Ando Leps võivad maameestele tunduda hulga veetlevamate peaministritena.
    Tähtsam erakonna esimehe küsimusest on koondrahvale jõuda selgusele, kas koonderakonda on vaja veel millekski muuks kui selleks, et tema juhid saaksid võimul olla. Kui koonderakondlastel on vaimuvärskust, siis leiavad nad identiteedi ja programmi, mille järgi neid saab teistest parteidest eristada. Vastasel juhul jätkaku nad selgemaid sihte omavate jõudude ridades või mingu poliitikast pensionile.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.