Tallinna linnavolikogule edastatav määruse eelnõu sätestab, et peremeheta on ehitis, mis pole olnud kellegi omanduses või mille omanik on oma omandist loobunud.
Linnavara ameti juhataja asetäitja Liilia Mölder ütles, et selliste ehitiste hulk ei ole praegu teada, kuid esialgsel hinnangul võib neid Tallinnas olla paarkümmend.
«Jutt on eeskätt endise NSV Liidu sõjaväe objektidest, kuna nemad ehitasid oma linnakutes maju ilma igasuguse kooskõlastuseta,» rääkis Mölder. «Täpse ülevaate peavad koostama linnaosavalitsused,» lisas ta.
Põhja-Tallinna linnaosa vanema Peeter Lepa sõnul on tulnud ette juhtumeid, kus varem võõrriigi armeele või vastavatele ametkondadele kuulunud majade elanikud avastavad, et nende maja pole hooneregistris kirjas. Samuti on linnaosavalitsus saanud aeg-ajalt teada peremeheta soojustrassidest.
Liilia Mölder tõi näiteks ühe Mähel asuva maja, milles elav inimene käib kohut hoone kasutusõiguse piiramise üle, kuigi maja olemasolu ja omand ei ole hooneregistris fikseeritud.
Mölderi sõnul on omaette probleem tagastatud majadega, mille omanikud elavad välismaal ega ole oma omandi vastu huvi ilmutanud. Peremehetuks saab need kuulutada aga alles pärast seda, kui omanik on surnud ja pärijaid ei ole, lausus ta.
«Omanikuta ehitiste väljaselgitamine ja nende peremehetuks kuulutamine on äärmiselt keeruline protsess,» tunnistas Mölder. «See töö tuleb aga ära teha kasvõi selleks, et Tallinn saaks korraliku kinnisvara registri.»
Tallinna linnapea Robert Lepikson on teatanud, et linna kinnisvara register peab valmima ja Internetis kõigile kättesaadav olema aasta lõpuks.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele