- OMX Baltic−0,57%298,96
- OMX Riga−0,18%891,94
- OMX Tallinn−0,72%2 056,31
- OMX Vilnius−0,3%1 202,46
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 100−0,19%8 806,53
- Nikkei 2250,07%39 616,73
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,44
- OMX Baltic−0,57%298,96
- OMX Riga−0,18%891,94
- OMX Tallinn−0,72%2 056,31
- OMX Vilnius−0,3%1 202,46
- S&P 500−0,79%6 229,98
- DOW 30−0,94%44 406,36
- Nasdaq −0,92%20 412,52
- FTSE 100−0,19%8 806,53
- Nikkei 2250,07%39 616,73
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha tuleb suunata oma kaitsetööstusesse Vastukaja 13. veebruari Äripäevas ilmunud artiklile «Aastalõpu poolsalajane ja julm määrus».
Majandusdoktor Uno Mikkov on oma artiklis «Aastalõpu poolsalajane ja julm määrus» alapealkirja all «Vähem raha relvastuse soetamiseks» tõstnud küsimuse, kas on vaja kulutada hiigelsummasid relvastuse soetamiseks. Sellega on mulle ette antud kauaoodatud võimalus polemiseerida kaitsekulutuste teemal.
Artiklis sisaldub väide, et «nende summade suunamine relvaärisse tähendab tuhandete kaasmaalaste surma alatoitluse tagajärjel».
Nüüd tuleks, et vältida asjatuid süüdistusi ja võib-olla isegi solvumisi, selgitada, milline sisu omistatakse mõistele relvaäri. Kui selle all mõeldakse vananenud relvasüsteemide sisseostmist, siis selle taunimisega olen ma nõus. Kuid kui selle all tuleb mõista ka Eesti oma jõududega loodavat relvastust, siis panen ma ette, et mõtleme õige pisut veel, enne kui kõva häälega nõudma hakkame.
Ma ei pea õiglaseks halvustada Mikkovi sõnavõttu, mis täiesti ilmselt toetub puudulikule informeeritusele. On ju info just see, mis tänapäeval maksab.
Mina paraku tean, et kaitseministeeriumi huvi on suuresti just kodumaise teaduse ja tehnika vastu, olles valmis maksma kodumaiste tulemuste eest isegi mõnevõrra kõrgemat hinda kui sama asja valmiskujul ostmise eest kellelt iganes.
Eestis toodetuna jääb kulutatud raha esiteks ringlema Eesti majandusse, andes elatist nii kõnealuse toodangu vahetutele loojatele kui ka õpetajatele, lasteaednikele ja põllumeestele.
Teiseks areneb Eesti oma inimeste oskusteave, haridus.
Kolmandaks koolitatakse välja oma teenindav personal loodud tehnika hooldamiseks. Kaob vajadus neid kalli raha eest näiteks USAst Eestisse remonti tegema vedada.
Ja neljandaks, väljatöötluselt võetavad maksud laekuvad riigieelarvesse, muu hulgas ka sotsiaalmakseteks.
Just kaitsetööstusse suunatud raha on juba ammu enne meid kasutatud majanduse kui terviku turgutamiseks, st selleks, et kiiremini hakata tootma lisaväärtust, millest toita-katta õnnetuid pensionäre ja vaeseid paljulapselisi peresid.
On saanud kaunis laialdaselt teatavaks, et mõned teaduse valdkonnad Eestis on pälvinud tähelepanu isegi USA vastavates teadusringkondades. Nende hulka kuulub ka laseriehitus, mille alused rajas akadeemik Karl Rebane, tuues Eestisse mõned NSV Liidu kõrgkoolides hariduse omandanud noored mehed.
Hetkel kuum
Rea aastate vältel töötasid nad liidu kaitseministeeriumi tellimuste täitmisel, samal ajal õpetades välja Eesti oma kaadrit.
Eesti majanduses on tootmise osakaal muutunud väiksema kasumimäära ja välismaiste tootjate vas-tuseisu tõttu liialt väikeseks.
Kui likvideeriti NSV Liidu suurtööstus Eestis, siis visati koos pesuveega välja ka laps -- Eesti oma vajadusi rahuldav tööstus.
Enimloetud
3
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele