Maailma suurim infomess ilma Eesti ekspositsioonita

Tarkvara seltsi volikogu esimehe Jaan Oruaasa sõnul on Eestit tutvustav stend Saksamaal Hannoveris toimuval CeBITil olnud alates 1994. aastast. Tarkvara seltsil oli Oruaasa sõnul messi korraldajatega soodusosalemise leping nelja korra peale. Kuna me tänavu ei lähe, siis peab selts maksma 30 000 krooni trahvi, rääkis ta.

Varasematel aastatel toetas Eesti firmade osalemist riiklik informaatikafond. Osa kuludest maksid kinni osalevad firmad ise, selgitas Oruaas.

Oruaasa ütlusel maksab ühe CeBITil stendiga osalemine 700 000--800 000 krooni. «Need, kellel on tooteid, mida Saksamaal näidata, ei suuda veel omal jõul välja tulla,» lausus ta.

Majandusministeeriumi peaspetsialisti Enn Ümariku sõnul ei ole riik CeBITil osalemist otse kunagi toetanud. «Toetus on tulnud Saksa poolelt. Võimalik, et varem CeBITi messil käijad on saanud riigilt ekspordiabi,» rääkis ta.

Eesti selle aasta prioriteetidena nimetas Ümarik turismi-, transiidi-, kõrgtehnoloogia- ja puidumesse.

Eraviisiliselt CeBITit külastava ASi Pennu Computer Technology nõukogu esimehe Alo Koobi sõnul võimaldab messil käimine sõlmida palju vahetuid kontakte. «Tunduvalt lihtsam on kohtuda kord aastas kõigi tarnijate ja koostööpartneritega, kui selleks mööda maailma ringi sõita,» tõdes Koop.

Samuti messile sõitva ASi Ericsson Eesti turundusdirektori Veiko Sepa kinnitusel tutvustatakse CeBITil paljusid uudistooteid. Saab ülevaate, mida telekommunikatsioonimaailmas laiemalt tehakse, lausus ta.

Erinevalt Eestist osalevad oma stendidega tänavu CeBITil nii Läti kui Leedu.

Selle aasta riigieelarve nägi ettevõtjatele ja organisatsioonidele välismessidel käimise toetuseks ette 4,5 miljonit krooni.