Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet ütles, et see küsimus on esialgsete plaanide kohaselt 21. mail toimuva agentuuri nõukogu koosoleku päevakorras. «Erastamisagentuuri seisukoht on Kreenholmi taotluse suhtes toetav,» sõnas Sarnet.
Kreenholmi müügilepingus kustutatakse kõigepealt osa maksuvõlga tingimusel, et sama palju suurendatakse ostuhinda. Ostuhinna tasumisega kaasneb õigus EVPsid kasutada, selgitas Sarnet mehhanismi, kuidas Kreenholmi ettepanekut saab teostada.
Vastates küsimusele, miks agentuur tahab Kreenholmile vastu tulla, ütles Sarnet, et 1994. aasta lõpus, kui Kreenholm erastati, oleks võinud pool ostusummast tasuda EVPdes, kuid tollal ei olnud välisosalusega firmadel see lubatud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Loomulikult on siin ka see põhjendus, et selle ettevõtte areng on majanduspoliitiliselt riigile tähtis,» lausus Sarnet.
Kreenholmi Valduse ASi juht Meelis Virkebau on öelnud, et sellel aastal peaks Kreenholm tasuma esimest korda maksuvõlga, mis koos intressiga on 66 miljonit krooni. Seni, firma erastamisele järgnenud kahe aasta jooksul, on tasutud 16 miljonit krooni intresse.
Virkebau rääkis, et Kreenholmi Valduse ASi nõukogu pakkus välja juhuks, kui nende ettepanekut maksukoormuse vähendamiseks arvestatakse, tööhõivegarantii 2001. aasta lõpuni 4000 inimesele ning garanii vähemalt 60 mln krooni investeeringute kohta aastateks 1998--2000.
Firma müügikäive oli esimeses kvartalis ca 277 miljonit krooni. Virkebau sõnul oli Kreenholm esimeses kvartalis kasumis.
Kreenholmi Valduse ASi suuromanik on Rootsi tekstiilifirma Borås Wäfveri.