Naftaterminaali ehitus Koplisse

Opositsioonierakonnad süüdistasid eelmisel nädalal korduvalt majandusminister Jaak Leimanni riigi huvide kahjustamises, kui ta kirjutas 17. märtsil koos Orenburgi oblasti kuberneriga alla kavatsuste protokollile. Opositsioon väidab muu hulgas, et uue naftaterminaali ehitus Kopli poolsaarele on põhjendamatu ja keskkonnaohtlik.

Majandusministeeriumi funktsiooniosakonna juhataja Kalev Pikaru ütles, et majanduspoliitiliselt oleks Orenburgnefti terminaal kasulik nii riigile kui Tallinna linnale. «Tallinna linnavõimud aktsepteerisid seda ideed juba mullu detsembris,» väitis Pikaru. «Seda suhtumist kinnitas Tallinna volikogu 8. mail, kui andis Bekkeri sadama tsoneerimisloa.»

Pikaru viitas Tallinna keskkonnaameti juhatajale Aap Mummele, kes on Äripäevas öelnud, et ei näe põhjust naftaterminaali ehitust kahtluse alla panna, kui järgitakse keskkonnaekspertiisi nõudeid. Pikaru lisas, et opositsiooni vastuseis naftaterminaalile on poliitiline mäng, mis võib ohtu seada kogu koostöö Uurali oblastitega.

Bekkeri sadamat haldava ASi Balti Baas kontrollpaki omanik AS Hoisti Kraana pantis oma aktsiad Orenburgneftile, mis on juba alustanud terminaaliprojekti finantseerimist.

Balti Baasi nõukogus riiki esindav majandusministeeriumi grupijuht Uuno Nooni lükkas tagasi ajakirjanduses esitatud väited, et kui terminaali ehitusest asja ei saa, läheb kogu sadam Orenburgneftile. «Hoisti Kraanal on võimalik aktsiad välja osta või lähevad need avalikku müüki,» ütles Nooni. Tema sõnul avaneb pant Hoisti Kraana ja Orenburgnefti vahelise lepingu kohaselt 26. mail ning asjade edasine käik sõltub juba pooltevahelistest läbirääkimistest.