Kui praegusi arenguid jälgida, siis ma arvan, et paar Viru hotelli suurust hotelli mahuks Eestisse ikkagi ära. Suurem osa nendest hotellikohtadest peaks tulema Tallinna ja kindlasti oleks hotellikohti vaja juurde ka Saaremaale, Pärnusse, Haapsalusse. Hooajal on hotellid kõik täis. Probleem on talvisel hooajal.

Hotelli ehitamine on küllaltki kallis projekt ja pika tasuvusajaga investeering. Tänasel päeval on veel selliseid ärisid, kus raha kiiremini tagasi tuleb.

Tegemist on ikkagi suure kinnisvara- ja opereerimisprojektiga ja ka raha, mida pankadest saadakse, on veel suhteliselt kallis.

Kui laenuintressid allapoole lähevad ja üldised finantseerimise tingimused paremaks lähevad, siis hakkavad ka sellised suuremad projektid paremini minema. Teisest küljest on see aga ka üks näide riigi maksupoliitikast.

Praegu toimuvad spekulatsioonid investeeringute tulumaksust vabastamise teemal, nagu ei taheta vabastada või kui vabastatakse, siis teatud protsendi ulatuses ja mingis kindlas regioonis, on täielik jama.

Investeeringud tuleks ikkagi teha tulumaksuvabaks, siis tuleks raha tootmisse ja majandusse kiiresti tagasi ka. See toodab palju kiiremini riigile makse tagasi.

Mujal maailmas on võetud suund sinnapoole, et hotellindus ja turism vabastada igasugusest maksukoormusest, sest see on selline mootor, mis toob palju tarbijaid riiki, kes siin raha kulutavad. See on kasulik kõigile. Alates Viru tänaval kampsunit müüvast mammist ja lõpetades Tallinna kaubamajaga.

Kui vaadata statistikat, et mis toimub näiteks sellel ajal, kui turismihooaeg hakkab, siis majandus tervikuna lööb õitsele ja sügisel tõmbub jälle kokku. Kurb on see, et meie suured poliitikud ei taha sellest aru saada.

Turul praegu ruumi on ja kõige suurem takistus, miks uusi hotelle juurde ei tule, on see, et laenuraha on kallis ja riigi maksupoliitika mõjub arengule pärssivalt.

See uudis, et kõik hotellid on täis, oli väga emotsionaalne. Need päevad, millal ei ole võimalik tuba saada, on suhteliselt üksikud. Kui vaatame hotellide täitumust aastaringselt või kuu täitumust, siis näeme, et numbrid ei ole nii väga lakkehüppamist väärt. Eesti on väga sesoonitundlik.

On mitu põhjust, miks uusi hotelle ei ole palju tekkinud. Renoveerimine ei tule tihti odavam, aga võib olla kiirem kui uue hotelli ehitamine.

Hotelli ehitamine on väga kapitalimahukas ja investeering ei ole lühikese tasuvusajaga. Need, kes investeerivad hotellimajandusse, teevad ikkagi strateegilise investeeringu. On muid võimalusi oma kapitalile hoopis kiiremat tasuvust saada.

Praegu arvestatakse, et Tallinnas on voodikohti 2500. Helsingis on see arv kümneid kordi suurem. Selles suhtes on Tallinnas hotellikohti praegu vähe. Teisest küljest, kui aastaringne täitumus jääb olemasolevatel hotellidel alla 50 protsendi, siis justkui ei ole hotellikohti vähe. See kindlasti on üks põhjus, miks ei ole väga palju uusi hotelle ehitatud.

Teine põhjus on selles, et raha hind, millega hotelle saab ehitada, on küllaltki kõrge ja projektide tagasiteenimise aeg on suhteliselt pikk. Räägitud on tervest reast uutest projektidest. Kui kõik realiseeruksid, siis kahekordistuks lähema kolme aasta jooksul hotellitubade arv Tallinnas. Kahtlen aga selles, kas samal ajal kahekordistub hotelliteenuse ostjate arv. Kui ligikaudu 1500 tuba juurde tuleb, siis see peaks olema küll järgmise kolme aasta tõsine lagi.