Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hindamise aruanne sünnib koostöös omanikuga
AS Kinnisvaraekspert
Aivar Tomson
Hindamise tellimine pole mingil ju-hul esimene samm, kui tekib mõte pangast laenu võtta. Kõigepealt tuleb kaaluda oma vajadusi-võimalusi, välja valida pank või pangad ja mõelda orienteeruva laenusumma peale. Soovitav on luua endale ettekujutus tagatise võimalikust väärtusest ning võrrelda seda võimaliku laenusummaga. Liiga suur laenurisk ei tule kasuks pangale ega ka laenuvõtjale. Omanikule on objekti väärtus kasulikkusel põhinev suurus, see võib olla kõrgem objekti turuväärtusest.
Pankadel on enamasti kinnisvarafirmade hulgas välja kujunenud koostööpartnerid. Valik tuleks teha just panga pakutud võimaluste hulgast. Kinnisvarafirmaga peaks enne töö alustamist kokku leppima hinnas või selle määramise alustes. Vajadusel võib nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist.
Hinnatasemes on erinevusi nii firmade kui ka piirkondade lõikes. Korterite hindamisel on tasu tavaliselt 500--1500 krooni, eramute puhul võib see ulatuda 2500 kroonini või veidi kõrgemale. Äri- ja tootmisobjektide suurused on niivõrd erinevad, et isegi sarnane kirjeldus pole võimalik.
Eesti kinnisvara hindajate ühingusse kuulumine ei anna hindajale mingeid privileege, kuid seab peale muu kohustusi ka ühingu ees. Tellijal tekib võimalus esitada vajadusel pretensioone ühingule, mis ühinguga mitte seotud hindajate kasutamisel on välistatud. Ühingu liikmed peavad järgima heade tavade koodeksit. Selle järgi ei tohi hindaja lasta ennast mõjutada, võib tegutseda ainult valdkondades, kus ta on kompetentne, peab arvesse võtma kõik talle teadaolevad objekti väärtust mõjutavad tegurid jne.
Tellija ülesanne on objekti hindajale tutvustada ja esitada vajalikud materjalid. Lõpptulemus oleneb paljuski sellest, kuidas seda tehakse. Hindajal puudub võimalus kõike kontrollida. Tellija esitatud materjalide ja andmete kasutamisel tehakse viide algallikale, vastavalt sellele jaguneb ka vastutus.
Tellijal on kahtlemata ka järelevalve funktsioon. Heade tavade koodeksi järgi peab hindamise aruanne sisaldama hindamise eesmärki, metoodika kirjeldust, terminite selgitusi, tehtud arvutusi jm hindamise aluseid nii selgelt, et selle kasutaja võiks saada pildi hindamise protsessist ja veenduda selle korrektsuses.
Kui tellija töö eest tähtaegselt ei tasu, võib selle kasutamine olla raske, sest kinnisvarafirmad suhtlevad pankadega tihedalt.
Hindamise tellija teeb targasti, kui:
- uurib erinevatest pankadest laenu- saamise võimalusi ning teeb otsuse, mis vastab vajadusele, kuid võtab arvesse võimalusi;
- hindab ise kriitiliselt tagatise väärtust;
- uurib, kas laenu andev pank aktsepteerib kinnisvarafirmat;
- küsib, kas hindaja on Eesti kinnisvara hindajate ühingu (EKHÜ) liige;
- nõuab enne töö tellimist teavet hinna või selle määramise põhimõtete kohta;
- tutvustab hinnatavat objekti, esitab vajalikud dokumendid ja vastab ausalt hindaja küsimustele;
- ei püüa mõjutada hindamise tulemust;
- veendub, et hindamise aruanne on sisult arusaadav ja väljanägemiselt korrektne ning seal on vajalikud rekvisiidid töö teostaja koha (äriregistri nr, firma aadress ja nimi, teostaja allkiri);
- maksab vastavalt kokkuleppele tasu.