Hindamise aruanne sünnib koostöös omanikuga

Pankadel on enamasti kinnisvarafirmade hulgas välja kujunenud koostööpartnerid. Valik tuleks teha just panga pakutud võimaluste hulgast. Kinnisvarafirmaga peaks enne töö alustamist kokku leppima hinnas või selle määramise alustes. Vajadusel võib nõuda kirjaliku lepingu sõlmimist.

Hinnatasemes on erinevusi nii firmade kui ka piirkondade lõikes. Korterite hindamisel on tasu tavaliselt 500--1500 krooni, eramute puhul võib see ulatuda 2500 kroonini või veidi kõrgemale. Äri- ja tootmisobjektide suurused on niivõrd erinevad, et isegi sarnane kirjeldus pole võimalik.

Eesti kinnisvara hindajate ühingusse kuulumine ei anna hindajale mingeid privileege, kuid seab peale muu kohustusi ka ühingu ees. Tellijal tekib võimalus esitada vajadusel pretensioone ühingule, mis ühinguga mitte seotud hindajate kasutamisel on välistatud. Ühingu liikmed peavad järgima heade tavade koodeksit. Selle järgi ei tohi hindaja lasta ennast mõjutada, võib tegutseda ainult valdkondades, kus ta on kompetentne, peab arvesse võtma kõik talle teadaolevad objekti väärtust mõjutavad tegurid jne.

Tellija ülesanne on objekti hindajale tutvustada ja esitada vajalikud materjalid. Lõpptulemus oleneb paljuski sellest, kuidas seda tehakse. Hindajal puudub võimalus kõike kontrollida. Tellija esitatud materjalide ja andmete kasutamisel tehakse viide algallikale, vastavalt sellele jaguneb ka vastutus.

Tellijal on kahtlemata ka järelevalve funktsioon. Heade tavade koodeksi järgi peab hindamise aruanne sisaldama hindamise eesmärki, metoodika kirjeldust, terminite selgitusi, tehtud arvutusi jm hindamise aluseid nii selgelt, et selle kasutaja võiks saada pildi hindamise protsessist ja veenduda selle korrektsuses.

Kui tellija töö eest tähtaegselt ei tasu, võib selle kasutamine olla raske, sest kinnisvarafirmad suhtlevad pankadega tihedalt.

Hindamise tellija teeb targasti, kui: