Lühiuudised

Pankrotistunud keskpiimaühistu Tartu Piim vastu esitati reedeks võlanõudeid 47 miljoni krooni eest.

Suurim võlausaldaja on maksuamet, kellele ettevõte võlgneb 27,5 miljonit krooni, ütles ettevõtte pankrotihaldur Aivar Leismann. Teised suuremad võlausaldajad on erastamisagentuur ning piimatootjad.

Leismanni sõnul lisandub 47 miljonile kroonile ka piimatootjate võlasumma, mis selgub järgmise nädala jooksul. BNS

Ahvenamaa laevafirma Eckero Linjen AB kinnitas, et tema Helsingi--Tallinna liini teenindav tütarfirma Eestin Linjat OY töötas möödunud aastal kahjumiga, kuid peaks sel aastal kasumisse jõudma.

«Meie Tallinna liinil läks muutunud reisimisharjumuste tõttu mullu halvasti, kuid loodame tänavu kasumisse jõuda,» ütles Eckero Linjen AB rahandusdirektor Olle Bergruth.

Reisimisharjumuste muutusena nimetas Bergruth soomlaste ühepäevaste ostureiside populaarsuse järsku langust pärast alkoholi sisseveopiirangute kehtestamist 1996. aastal.

«Eestlastest reisijate arv on jäänud tagasihoidlikuks viisavabaduse kehtestamisele vaatamata. Reisijate hulgas on eestlasi alla 10 protsendi,» ütles Bergruth.

Ta ütles, et Eestin Linjat kaalub võimalust muuta reisigraafik eestlastele sobivamaks. BNS

AS Pennu Computer Technology (PCT) esimese poolaasta auditeerimata ja konsolideerimata käive oli 40,3 miljonit krooni ehk 109 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal.

PCT nõukogu esimees Alo Koop ütles, et arvutite tootmine ja müük suurenes esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle nelja korra ja moodustab kogukäibest üle 50 protsendi.

«Seega on PCT muutumas hulgimüügifirmast tootmisettevõtteks, mis omakorda suurendab stabiilsust ning järjepidevust,» ütles Koop.

PCT eksport suurenes esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2720 protsenti, olles tänavu 14,1 miljonit krooni.

PCT-le kuuluva PCT Liisingu ASi esimese poolaasta käive oli 23 miljonit krooni. Seisuga 30. juuli olid PCT Liisingu varad kokku 16 miljonit krooni. BNS

Põhjaliisingu liisinguportfell kasvas poolaastaga üle kolme korra, moodustades juuni lõpul 179 miljonit krooni.

Põhjaliisingu pearaamatupidaja Janno Kuus ütles, et kapitalirent moodustas 134,0 miljonit krooni ning kasutusrent 45 miljonit krooni.

Põhjaliisingu liisinguportfell kasvas poole aastaga 265 protsenti.

Põhjaliisingu bilansimaht oli juuni lõpu seisuga 181,6 miljonit krooni, suurenedes poolaastaga 2,64 korda. Kuuse sõnul loodetakse bilansimaht viia aasta lõpuks 300 miljoni kroonini.

Juunis laiendas Ühispank Põhjaliisingu aktsiakapitali 0,4 miljonilt kroonilt 45 miljoni kroonini. BNS

Suures osas ASile Estiko kuuluv Emajõe ärikeskus peab eelläbirääkimisi projekti rahastamise üle Hoiupanga, Hansapanga ja Investeerimispangaga.

Emajõe Ärikeskuse ASi nõukogu esimees Kalju Hellenurm ütles, et Hoiupank andis reedel juba nõusoleku projekti finantseerimiseks.

«Teiste pankadega alustame läbirääkimisi järgmisel nädalal,» ütles Hellenurm, «Kuid ka nemad on juba tõsist huvi üles näidanud.»

«Laenu suuruse otsustab ehituskonkursi tulemus,» lausus Hellenurm. «Igal juhul 30 protsenti projekti kogumaksumusest tuleb omavahenditest ja 70 protsenti katame pangalaenuga.»

Hellenurme sõnul selgub 5. augustil, milline ehitusfirma hakkab ärikeskust ehitama ja millise summa eest ning samuti see, millisest pangast laen võetakse. BNS

Alates asutamisest on Hansapank pettuste, röövide, varguste ja lohakuse tõttu saanud kahju ligikaudu 1,55 miljonit USA dollarit, kirjutab Hansapanga grupi uudisleht Contact.

Kahjud üksikuna käsitledes on suured, kuid teiste näitajatega võrreldes on tendents kahanev, märgib lehes panga sisekontrolli osakonna juhataja Aivo Adamson. «Kui 1993. aastal võis mittepanganduslikku kahju pidada märkimisväärseks, siis 1996. aastal enam mitte.»

1996. aastal kaotas Hansapank 366 000 dollarit, sellest ligi 267 000 dollarit lohakuse tõttu. 1995. aastal kaotas pank kokku 494 800 dollarit, sellest 300 200 pettuste ja 188 600 röövide tõttu. BNS

Tallinna Panga Liisingu portfell oli esimese poolaasta lõpu seisuga 197,3 miljonit krooni.

Tallinna Panga Liisingu tootearendusdirektor Veiko Taevere ütles, et poolaasta lõpu seisuga moodustas kapitalirent 151,3 miljonit krooni ning kasutusrent 46 miljonit krooni. Taevere kinnitusel on tulemused prognoositu piirides.

Ülejäänud majandustulemused avaldab ettevõte Taevere sõnul pärast poolaasta tulemuste auditeerimist.

Esimesel poolaastal kasvas Tallinna Panga Liisingu liisinguportfell üle 15 protsendi. BNS

Hüvitusfond laiendab augustis HF Liisingu aktsiakapitali 10 miljoni kroonini.

HF Liisingu pearaamatupidaja Anu Leisalu ütles, et aktsiakapitali laiendatakse seoses kandmisega äriregistrisse. Praegu on HF Liisingu aktsiakapital miljon krooni. Firma kuulub Hüvitusfondile. BNS

ASi Ösel Foods esimese poolaasta puhaskasum oli 2,5 miljonit krooni, mis ületas prognoositu 0,5 miljoni krooniga. Käive oli samas viie miljoni krooni võrra väiksem kui prognoositi ehk 53 miljonit krooni.

«Meil oli aasta alguses probleeme seente tootmisega,» ütles Ösel Foodsi pearaamatupidaja Andres Roosipuu. «Ei jõudnud toota nii palju kui vaja.»

Ösel Foodsi kommertsdirektori Heiki Tuule sõnul olid firma majandustulemused normaalsed. «Me oleme aasta kasumigraafikust isegi ees,» lisas ta. BNS