T?ehhi ja Slovakkia sametrevolutsiooni järel

Peaminister Vaclav Klausi abinõud olukorra parandamiseks jäid hiljaks. Mais tuli keskpangal spekulatiivse surve tagajärjel krooni kurss vabaks lasta, mille järel see kukkus dollari suhtes 10%.

Tänavu võib inflatsioon tõusta 10--11protsendini, praegu 4protsendiline tööpuudus võib aasta-paariga kahekordistuda. Olukorda halvendavad hiljutised üleujutused, mille kahju korvamiseks tuleb valitsusel laenata 352 miljonit dollarit, süvendades veelgi eelarveprobleeme ning nõrgendades valuutat.

Poliitikas on jõuvahekord muutunud, suvise usaldushääletuse võitis valitsus vaid ühe häälega. Nii ei pruugi T?ehhi majandusime isa Vaclav Klaus tuleval aastal enam võimule jääda.

Slovakkia poliitikaelu on veelgi süngem. Autoritaarse peaministri Vladimir Meciari kampaania president Michal Kovaci võimult kõrvaldamiseks on slovakid jaganud kahte leeri. Presidendi poja röövi 1995. a ning politseiniku mõrva, kes võis asjast liiga palju teada, seostatakse riigi salateenistusega. Kui siia lisada ajakirjanduse sõnavabaduse piiramine, etniliste vähemuste emakeele diskrimineerimine, ELi raha kasutamine kooliõpikute trükkimiseks, mis eitavad slovakkide kaasosalust 67 000 juudi tapmisel Teises maailmasõjas, on arusaadav, miks EL ja NATO ei soovi oma uksi Meciari riigile avada.

Majanduses on olukord parem, aastane kasvutempo on 5,5% ning kuueprotsendiline inflatsioon on Kesk-Euroopa madalamaid. Slovakkia majandusimet võib aga oodata sama saatus mis T?ehhit. Pankade ja ettevõtete laenud ulatuvad 6,3 miljardi dollarini, mis on kolmandik SKTst. Investeerimispanga Merrill Lynch prognoosi järgi ületab jooksevkonto defitsiit aasta lõpuks 13%.

Juba ongi valitsus kärpinud palkade kasvu, tõstnud kommunaalteenuste hinda ja makse ning kehtestanud imporditõkked. Praegu 12% töötus võib suureneda. Hiljuti vastu võetud seadus võimaldab riigil taaselustada pankrotistunud firmasid, mis paisutab riigieelarve defitsiiti ning ohustab keskpanga edu inflatsiooni ohjamisel. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1997