Võidujooks päevaleheturul

Karm konkurents sundis Eesti päevalehti ülepeakaela seitse korda nädalas ilmuma hakkama ja oma kulusid kuni viiendiku võrra kergitama.

Pühapäevaste lehtede tegemine on kallis. Päevalehti laiali vedava Rahva Postiteenuse ASi juht Ülo Kukk märgib, et levikulud on pühapäeval 50% tavapärasest kõrgemad. Kallimate trüki- ja levikulude all kannatavad eelkõige Sõnumileht ja Eesti Päevaleht, Postimehel on oma trükikoda ja levifirma.

Ainult väga karm konkurents viis Sõnumilehe otsusele hakata ilmuma seitse päeva nädalas, tunnistab lehe vastutav väljaandja Toomas Leito. «See on tõsine müügiargument, kuigi äärmiselt kallis. Lehe tellijad ja reklaamiandjad pole selleks veel majanduslikult valmis,» lisab ta.

Loomulikult ei ole ilmumissageduse suurenemine rentaabel, kuid ehk järgmisel sajandil on asjal iva sees, loodab Leito samas.

Ilmumissageduse suurendamise esimesena välja hõiganud ja projekti teistest enam ette valmistanud Eesti Päevaleht plaanib peadirektor Hando Sinisalu sõnul pühapäevase lehe mahu olulist kasvatamist.

Ta loodab, et tellijad harjuvad uue ilmumissagedusega peagi.

Konkurentidest rääkides usub Sinisalu, et ilmumissageduse suurenemine on suureks koormaks just Sõnumilehele. Seitsmepäevase ilmumisega algab alles suur nali, lisab ta.

ASi Postimees vastutava väljaandja Mart Kadastiku sõnutsi peavad ajalehed ilmumissageduse suurenemisel ka oma sisu muutma hakkama. Reklaamiandjad hakkavad üha enam just sisu hindama, lisab ta.

Eesti Päevalehelt, kes reklaamis pikalt oma tulevikuperspektiive, ootasin küll palju tugevamat kaupa, võtab Kadastik pühapäevase leheralli kokku.

Eesti ajalehtede liidu (EALL) tegevdirektori Tarmu Tammerki sõnul on sügis jäänud enamikule inimestest lehe tellimise aastaajaks. Kes praegu maha oleks jäänud, see oleks uuel aastal tellijad kaotanud, proovib Tammerk päevalehtede rutakust pühapäevase üllitise väljaandmisel mõista.

Kui ilmumissageduse otsus oleks suvel vastu võetud, polekski seda sabassörkimist olnud, kuid hetkel oli see kolme lehe jaoks elu ja surma küsimus, ütleb Tammerk.

Ekspress Grupi direktor Gunnar Kobini sõnul kopeerisid Sõnumileht ja Postimees seitsmepäevase ilmumisega Eesti Päevalehe ammust ideed. Eesti Päevalehe nõukogu tegi otsuse ilmuda seitse päeva nädalas kuu aega tagasi ja projekt mõeldi rahulikult läbi, räägib Kobin.

Plaanisime pühapäevase lehe anda välja 28. septembril. Kui Sõnumileht ja Postimees sellest teada said, otsustasid nad oma lehe välja anda nädal varem ja Eesti Päevalehel ei jäänud muud üle kui nendega liituda, ütleb Kobin.

Nüüd, kui pühapäeval tekkisid raskused lehe levitamisega, süüdistavad Postimees ja Sõnumileht alatute võtete kasutamises levifirmat Plusspunkt ja Eesti Päevalehte, lisab Kobin.

Leito sõnul said nad reedel teada korraldusest, milles seisis, et Sõnumilehte ja Postimeest ei tohi pühapäeval Plusspunkti müügiketti võtta. Ometi oli meil sellekohane suuline kokkulepe raamlepingu alusel, ütleb Leito.

Mart Kadastiku sõnul ei ole põhjust Leito sõnades kahelda. Argumenti, et lehed ilmuvad viimasel hetkel, ei saa ju tõsiselt võtta, nendib ta. Plusspunktil võis olla soov, et Päevaleht tuleb ainsana nende kaudu müüki, kuid see on ühe pühapäeva soov, on Kadastik kindel. Kui ettevõte töötab majanduslikult, on nad huvitatud sellest, et nende võrgus oleks palju väljaandeid, lisab ta.

Kobini sõnul ei oleks levitamisega probleeme olnud, kui Sõnumileht või Postimees oleks Plusspunkti varem oma plaanidest teavitanud.

Plusspunkti ajakirjandusdirektor Indrek Pähklamägi sõnul ei saa otseselt Plusspunkti süüdistada. «Me ei suuda kahe päevaga kogu süsteemi teisiti tööle panna. Loodame, et järgmisel pühapäeval saab meilt kõiki lehti osta,» lisab Pähklamägi.