Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ühispank teenis septembrikuus rekordkasumi
Üheksa kuuga sai Ühispank puhaskasumit 164,7 miljonit krooni, mis moodustab panga tänavusest 303,7 miljoni krooni suurusest kasumiprognoosist 54,2 protsenti.
Ühispanga pangandustuludest moodustasid septembris intressitulud 54 protsenti, teenustasud 16 protsenti ning väärtpaberitest ja valuutavahetusest saadud tulud 30 protsenti.
Panga väärtpaberiportfell kasvas septembris 13,4 protsenti, moodustades 603,3 miljonit krooni.
HF Kapitali juhataja Margus Uudam tõdes, et väärtpaberitulude suur osakaal panga tuludes tekitab ebastabiilsust. «Kui intressitulud on prognoositavad, siis väärtpaberitulu ei ole võimalik planeerida,» sõnas ta.
Uudami sõnul võiksid intressitulud moodustada universaalpankade kogutuludest 65--75 protsenti. Ühispangal on see näitaja aga 54 protsenti, tulud väärtpaberitest ja valuutavahetusest aga moodustavad kogutuludest 30 protsenti. Uudam märkis samas, et kui vaadata üksi kasumi suurust, siis see on igati normaalne.
«Teiselt poolt peaks Ühispank selgitama, millest on tekkinud nii kiire efektiivsuse kasv,» ütles Uudam. «Kui pank näitab investoritele ära, et kasumi suurenemise puhul on tegemist pangasisese efektiivsuse kasvuga ja see ei sisalda erakorralist tulu, tähendab see omakorda, et Ühispangal on potentsiaali.»
«Investorid ei peaks tegema otsuseid puhtalt ajakirjanduses ilmuvate kasuminumbrite pealt,» sõnas Uudam. «Pole ju veel päris selge, millest nii suur kasumikasv tuleneb.»
Ühispanga asepresident Ülo Suurkask ütles, et Eesti pangad teenivad keskmiselt intressituludena poole kogutuludest, seega ei ole põhjendatud väited Ühispanga liiga riskantsest tulude struktuurist.
Suurkase sõnul vastab panga üheksa kuu kasum panga aasta kasumiprognoosile. BNS